Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjakorpus ja Vabadussõda
Põhjakorpus ja Vabadussõda on 53 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, Aleksander Tõnisson, Antant, Balti Hertsogiriik, Balti pataljon, Baltisakslased, Bolševikud, Brest-Litovski rahuleping, Compiègne'i vaherahu, Dmitri Nadjožnõi, Esimene maailmasõda, Ingeri, Irboska, Johan Laidoner, Jukums Vācietis, Kingissepp, Korpus (sõjandus), Krivasoo, Landesveer, Läänerinne (Vene kodusõda), Läti Vabadussõda, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Loodearmee, Narva, Narva lahing (1918), Nõukogude Venemaa, Novembrirevolutsioon, Operatsioon Valge Mõõk, Oudova, Peipsi järv, ..., Peterburi, Petseri, Pihkva, Punaarmee, Räpina, Rēzekne, Riia, Ruhja, Saksa keisririik, Soome laht, Stanisław Bułak-Bałachowicz, Suurbritannia, Tartu, Ukraina, Vabadussõda, Valga (Liivimaa), Valgekaartlased, Võru, Vene SFNV, Vilnius, Vladimir Lenin, 1. Diviis, 18. november. Laienda indeks (23 rohkem) »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Alūksne ja Põhjakorpus · Alūksne ja Vabadussõda ·
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Aleksander Tõnisson ja Põhjakorpus · Aleksander Tõnisson ja Vabadussõda ·
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Antant ja Põhjakorpus · Antant ja Vabadussõda ·
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Balti Hertsogiriik ja Põhjakorpus · Balti Hertsogiriik ja Vabadussõda ·
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Balti pataljon ja Põhjakorpus · Balti pataljon ja Vabadussõda ·
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Põhjakorpus · Baltisakslased ja Vabadussõda ·
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Bolševikud ja Põhjakorpus · Bolševikud ja Vabadussõda ·
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Brest-Litovski rahuleping ja Põhjakorpus · Brest-Litovski rahuleping ja Vabadussõda ·
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Compiègne'i vaherahu ja Põhjakorpus · Compiègne'i vaherahu ja Vabadussõda ·
Dmitri Nadjožnõi
Dmitri Nadjožnõi (vene Дмитрий Николаевич Надежный; 5. november 1873 (ukj) – 22. veebruar 1945 Moskva) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu väejuht (kindralleitnant).
Dmitri Nadjožnõi ja Põhjakorpus · Dmitri Nadjožnõi ja Vabadussõda ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Põhjakorpus · Esimene maailmasõda ja Vabadussõda ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Põhjakorpus · Ingeri ja Vabadussõda ·
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Irboska ja Põhjakorpus · Irboska ja Vabadussõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Johan Laidoner ja Põhjakorpus · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Jukums Vācietis ja Põhjakorpus · Jukums Vācietis ja Vabadussõda ·
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Kingissepp ja Põhjakorpus · Kingissepp ja Vabadussõda ·
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Korpus (sõjandus) ja Põhjakorpus · Korpus (sõjandus) ja Vabadussõda ·
Krivasoo
Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.
Krivasoo ja Põhjakorpus · Krivasoo ja Vabadussõda ·
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Landesveer ja Põhjakorpus · Landesveer ja Vabadussõda ·
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Läänerinne (Vene kodusõda) ja Põhjakorpus · Läänerinne (Vene kodusõda) ja Vabadussõda ·
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Läti Vabadussõda ja Põhjakorpus · Läti Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) ja Põhjakorpus · Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) ja Vabadussõda ·
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Loodearmee ja Põhjakorpus · Loodearmee ja Vabadussõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Põhjakorpus · Narva ja Vabadussõda ·
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Narva lahing (1918) ja Põhjakorpus · Narva lahing (1918) ja Vabadussõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Nõukogude Venemaa ja Põhjakorpus · Nõukogude Venemaa ja Vabadussõda ·
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Novembrirevolutsioon ja Põhjakorpus · Novembrirevolutsioon ja Vabadussõda ·
Operatsioon Valge Mõõk
Operatsioon Valge Mõõk oli 1919.
Operatsioon Valge Mõõk ja Põhjakorpus · Operatsioon Valge Mõõk ja Vabadussõda ·
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Oudova ja Põhjakorpus · Oudova ja Vabadussõda ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Põhjakorpus ja Peipsi järv · Peipsi järv ja Vabadussõda ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Põhjakorpus ja Peterburi · Peterburi ja Vabadussõda ·
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Põhjakorpus ja Petseri · Petseri ja Vabadussõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Põhjakorpus ja Pihkva · Pihkva ja Vabadussõda ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Põhjakorpus ja Punaarmee · Punaarmee ja Vabadussõda ·
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Põhjakorpus ja Räpina · Räpina ja Vabadussõda ·
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Põhjakorpus ja Rēzekne · Rēzekne ja Vabadussõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Põhjakorpus ja Riia · Riia ja Vabadussõda ·
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Põhjakorpus ja Ruhja · Ruhja ja Vabadussõda ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Põhjakorpus ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Vabadussõda ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Põhjakorpus ja Soome laht · Soome laht ja Vabadussõda ·
Stanisław Bułak-Bałachowicz
Polkovnik Bułak-Bałachowicz (vasakul äärmine) 1919. aasta 31. mail koos kindralmajor Laidoneriga Pihkvas Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz (eestipäraselt traditsiooniliselt Stanislav Bulak-Balahhovitš, valgevene Станіслаў Марян Булак-Балаховіч; 10. veebruar 1883 Meikštai (tänapäeval Rimšė vald, Ignalina rajoon) – 10. mai 1940 Varssavi) oli Valgevene ja Poola vabadusvõitleja, kindral ning Esimese maailmasõja, Vene kodusõja, Eesti Vabadussõja, Poola-Nõukogude sõja ja Teise maailmasõja veteran.
Põhjakorpus ja Stanisław Bułak-Bałachowicz · Stanisław Bułak-Bałachowicz ja Vabadussõda ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Põhjakorpus ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Vabadussõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Põhjakorpus ja Tartu · Tartu ja Vabadussõda ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Põhjakorpus ja Ukraina · Ukraina ja Vabadussõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Põhjakorpus ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Põhjakorpus ja Valga (Liivimaa) · Vabadussõda ja Valga (Liivimaa) ·
Valgekaartlased
Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.
Põhjakorpus ja Valgekaartlased · Vabadussõda ja Valgekaartlased ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Põhjakorpus ja Võru · Võru ja Vabadussõda ·
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Põhjakorpus ja Vene SFNV · Vabadussõda ja Vene SFNV ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Põhjakorpus ja Vilnius · Vabadussõda ja Vilnius ·
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Põhjakorpus ja Vladimir Lenin · Vabadussõda ja Vladimir Lenin ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja Põhjakorpus · 1. Diviis ja Vabadussõda ·
18. november
18.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjakorpus ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused Põhjakorpus ja Vabadussõda
Võrdlus Põhjakorpus ja Vabadussõda
Põhjakorpus on 107 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 53, Jaccard indeks on 11.35% = 53 / (107 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjakorpus ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
