Sisukord
360 suhted: Ago Pajur, Aiviekste jõgi, Ajutine Valitsus (Venemaa), Akadeemia, Alūksne, Albert Kivikas, Aleksander Tõnisson, Ameerika Ühendriigid, Andres Larka, Andrievs Niedra, Antant, Arisaka M1905, Arnold Hinnom, Arthur Lossmann, August Gailit, August Traksmaa, August Winnig, Autonoomia, Üleandmise leping, Ülenurme, Balti Hertsogiriik, Balti laevastik, Balti pataljon, Baltisakslased, Bolševikud, Brest-Litovski rahuleping, Burtnieki, Carl Axel Mothander, Cassandra (laev 1916), Compiègne'i vaherahu, Constantin von Weiss, Daugava, De facto, Dessant, Diviis, Dmitri Nadjožnõi, Edwyn Alexander-Sinclair, Eesti, Eesti Abistamise Peatoimkond, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti filmi andmebaas, Eesti iseseisvumine, Eesti kaitsevägi, Eesti Kirjanike Liit, Eesti lugu, Eesti merejõud, Eesti postmargid, Eesti Rahvavägi, ... Laienda indeks (310 rohkem) »
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Vaata Vabadussõda ja Ago Pajur
Aiviekste jõgi
Aiviekste on jõgi Lätis, Daugava parempoolne lisajõgi.
Vaata Vabadussõda ja Aiviekste jõgi
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Vaata Vabadussõda ja Ajutine Valitsus (Venemaa)
Akadeemia
Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.
Vaata Vabadussõda ja Akadeemia
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Alūksne
Albert Kivikas
Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani – 19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
Vaata Vabadussõda ja Albert Kivikas
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Vaata Vabadussõda ja Aleksander Tõnisson
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Vabadussõda ja Ameerika Ühendriigid
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
Vaata Vabadussõda ja Andres Larka
Andrievs Niedra
Andrievs Niedra Andrievs Niedra (läti vanas kirjaviisis Andreews Needra; 4. veebruar 1871 – 24. september 1942 Riia) oli Läti ühiskonnategelane, vaimulik, kirjanik ja poliitik.
Vaata Vabadussõda ja Andrievs Niedra
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Vaata Vabadussõda ja Antant
Arisaka M1905
Arisaka M1905. Vintpüss Arisaka M1905 (ka Arisaka Meiji 38, lühemalt ka: Arisaka; jaapani 三八式歩兵銃) oli poltlukuga viielasuline salvvintpüss, pikka aega Jaapani impeeriumi jalaväe põhirelv.
Vaata Vabadussõda ja Arisaka M1905
Arnold Hinnom
Arnold-Johannes Hinnom VR I/2 (5. jaanuar 1896 Kuie küla, Einmani vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 9. oktoober 1989 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Vabadussõda ja Arnold Hinnom
Arthur Lossmann
Arthur-Aleksander Lossmann VR I/2 (alates 1923 Artur Lossmann, 5. oktoober 1877 Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 1. august 1972 London, Suurbritannia) oli Eesti sanitaarkindralmajor ja meditsiinidoktor, kes juhtis Vabadussõja ajal Eesti vägede meditsiiniteenistust.
Vaata Vabadussõda ja Arthur Lossmann
August Gailit
August Gailit August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
Vaata Vabadussõda ja August Gailit
August Traksmaa
August Hans Traksmaa VR I/3 ja VR II/3 (enne eestistamist 1935 Traksmann; 27. august 1893 Põlula mõis, Rägavere vald, Virumaa – 16. juuli 1942 Sevurallag, Gorelniki vangilaager, Sverdlovski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1939), diplomaat ja sõjaajaloolane, mitme Eesti Vabadussõda käsitleva teose kaasautor.
Vaata Vabadussõda ja August Traksmaa
August Winnig
August Winnig (31. märts 1878 Blankenburg, Harz – 3. november 1956 Bad Nauheim) oli Saksa poliitik.
Vaata Vabadussõda ja August Winnig
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Vabadussõda ja Autonoomia
Üleandmise leping
Üleandmise leping oli Eesti esimene välisleping, mis sõlmiti 19.
Vaata Vabadussõda ja Üleandmise leping
Ülenurme
Ülenurme on alevik Tartu maakonnas, Kambja valla halduskeskus.
Vaata Vabadussõda ja Ülenurme
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Vabadussõda ja Balti Hertsogiriik
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Vabadussõda ja Balti laevastik
Balti pataljon
Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.
Vaata Vabadussõda ja Balti pataljon
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Vabadussõda ja Baltisakslased
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Vabadussõda ja Bolševikud
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Vaata Vabadussõda ja Brest-Litovski rahuleping
Burtnieki
Burtnieki on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Burtnieki valla halduskeskus.
Vaata Vabadussõda ja Burtnieki
Carl Axel Mothander
Carl Axel Mothander Carl Axel Mothander (14. jaanuar 1886 Stockholm – 29. aprill 1965 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, ajakirjanik ja tõlkija, kes võttis osa Eesti Vabadussõjast ning elas aastatel 1928–1940 Eestis.
Vaata Vabadussõda ja Carl Axel Mothander
Cassandra (laev 1916)
Cassandra Kopenhaagenis enne miini otsa sõitmist Cassandra oli Briti kuningliku mereväe 6.
Vaata Vabadussõda ja Cassandra (laev 1916)
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Vaata Vabadussõda ja Compiègne'i vaherahu
Constantin von Weiss
Constantin Alexander Clemens von Weiss (Venemaal tuntud kui Konstantin Aleksandrovitš, vene keeles Константин Александрович фон Вейс) (29. juuli 1877 Tsarskoje Selo, Peterburi kubermang – 17. juuni 1959 Augsburg, Baierimaa Saksamaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (polkovnik), Balti pataljoni ülem Vabadussõjas.
Vaata Vabadussõda ja Constantin von Weiss
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Vabadussõda ja Daugava
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Vabadussõda ja De facto
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
Vaata Vabadussõda ja Dessant
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Vabadussõda ja Diviis
Dmitri Nadjožnõi
Dmitri Nadjožnõi (vene Дмитрий Николаевич Надежный; 5. november 1873 (ukj) – 22. veebruar 1945 Moskva) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu väejuht (kindralleitnant).
Vaata Vabadussõda ja Dmitri Nadjožnõi
Edwyn Alexander-Sinclair
Edwyn Alexander-Sinclair (12. detsembril 1865 Malta – 13. novembril 1945) oli Briti mereväelane (admiral).
Vaata Vabadussõda ja Edwyn Alexander-Sinclair
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Vabadussõda ja Eesti
Eesti Abistamise Peatoimkond
Eesti Abistamise Peatoimkond ka Eesti Avitamise Peakomitee (soome Viron Avustamisen Päätoimikunta (Pääkomitea), rootsi Centralkomittén för Estlands Undsättning) oli 20. detsembril 1918 asutatud Soome Eduskunna erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon, mis tegeles Eesti abistamisega Vabadussõja ajal.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Abistamise Peatoimkond
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Vabadussõda ja Eesti entsüklopeedia
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti filmi andmebaas
Eesti filmi andmebaas (lühendina EFIS) on 2012.
Vaata Vabadussõda ja Eesti filmi andmebaas
Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvumine oli poliitilistest ja sõjalistest sündmustest mõjutatud protsess peamiselt alates 1917.
Vaata Vabadussõda ja Eesti iseseisvumine
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata Vabadussõda ja Eesti kaitsevägi
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Kirjanike Liit
Eesti lugu
„Eesti lugu” on Vikerraadio saatesari, mis jutustab sellest, kuidas eestlased on kõigi raskuste kiuste püsima jäänud.
Vaata Vabadussõda ja Eesti lugu
Eesti merejõud
Eesti merejõud oli Eesti mereväe nimetus 1918–1940 ja tänapäevase Eesti mereväe eelkäija.
Vaata Vabadussõda ja Eesti merejõud
Eesti postmargid
Eesti üks esimestest markidest: 15 kopikat, perforeeritud (1919) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Eesti postmargid on Eesti postitalituse (praegu Eesti Post) emiteeritud postmargid.
Vaata Vabadussõda ja Eesti postmargid
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Rahvusringhääling
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
Vaata Vabadussõda ja Eesti rahvusväeosad
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).
Vaata Vabadussõda ja Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Vabadussõja ajalugu
"Eesti Vabadussõja ajalugu" on 2020.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabadussõja ajalugu
Eesti Vabadussõja kronoloogia
Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabadussõja kronoloogia
Eesti Vabadussõja mälestusmärk
Medali esikülg. Eesti Vabadussõja mälestusmärk (asutatud 14. detsembril 1920) on Vabadussõjas osalenutele antud mälestusmedal.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabadussõja mälestusmärk
Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend
Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loendis on loetletud Eesti Vabadussõja ja sellega seotud sündmuste ja isikute auks püstitatud mälestusmärgid.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend
Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk
Taastatud vabadussõja mälestusmärk Karksi-Nuias on üks paljudest Eesti Vabadussõjas langenutele püstitatud monumentidest Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk on monument Eesti vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk
Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend
Siin on loetletud aastatel 1918–1920 Eesti Vabadussõja lahingus osalenud väeüksused.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend
Eesti Vabariigi aastapäev
Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabariigi aastapäev
Eesti Vabariik 100
"Eesti Vabariik 100" (lühemalt EV 100) oli kultuuriprogramm, millega tähistati Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aprillist 2017 kuni veebruarini 2020.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabariik 100
Eesti Vabariik 90
Eesti Vabariik 90 (lühemalt Eesti 90) oli riiklik programm, millega tähistati Eesti Vabariigi 90.
Vaata Vabadussõda ja Eesti Vabariik 90
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Vabadussõda ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Vabadussõda ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata Vabadussõda ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Vaata Vabadussõda ja Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (vene Военно-революционный комитет Эстляндской губернии) oli 22.
Vaata Vabadussõda ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917.
Vaata Vabadussõda ja Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Einar Lundborg
Einar Paul Albert Muni Lundborg (5. aprill 1896 Kolkata – 27. jaanuar 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane (kapten) ja lendur.
Vaata Vabadussõda ja Einar Lundborg
Elmo Nüganen
Elmo Nüganen filmi "Apteeker Melchior" võtetel 2021. aastal Elmo Nüganen (sündinud 15. veebruaril 1962 Jõhvis) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2020).
Vaata Vabadussõda ja Elmo Nüganen
Elva raudteejaam
Elva raudteejaam (saksa keeles Bahnhof Elwa) on raudteejaam Tartu–Valga raudteeliinil Tartumaal Elvas.
Vaata Vabadussõda ja Elva raudteejaam
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Vabadussõda ja Enn Tarvel
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Vaata Vabadussõda ja Ernst Põdder
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Vabadussõda ja Esimene maailmasõda
Estonica
Estonica oli Eesti Instituudi koostatud Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000.
Vaata Vabadussõda ja Estonica
EV100 (raamatusari)
"EV100" on Eesti iseseisvumise 100. aastapäeva puhul välja antav raamatusari.
Vaata Vabadussõda ja EV100 (raamatusari)
Ferdinand Kool
Ferdinand Kool (10. jaanuar 1895 Laeva vald, Tartumaa – 6. aprill 1973 Manchester, Connecticut) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik (pseudonüüm Kalju Rahu).
Vaata Vabadussõda ja Ferdinand Kool
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Vaata Vabadussõda ja Gattšina
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Gulbene
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Vabadussõda ja Harjumaa
Heinaste
Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.
Vaata Vabadussõda ja Heinaste
Hellar Lill
Hellar Lill (sündinud 21. novembril 1973 Viljandis) on eesti riigiametnik ja muuseumitöötaja.
Vaata Vabadussõda ja Hellar Lill
Histrodamus
Histrodamus on eesti ajalooportaal, mis avati 22. jaanuaril 2010 ja mis on kättesaadav veebiaadressilt histrodamus.ee.
Vaata Vabadussõda ja Histrodamus
Humanitaarabi
Humanitaarabi on kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, näiteks looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärgede leevendamiseks või likvideerimiseks.
Vaata Vabadussõda ja Humanitaarabi
Idarinne (Esimene maailmasõda)
Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik.
Vaata Vabadussõda ja Idarinne (Esimene maailmasõda)
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Vabadussõda ja II Rzeczpospolita
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Vabadussõda ja Ingeri
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata Vabadussõda ja Irboska
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Vabadussõda ja Itaalia
Ivo Juurvee
Apollos Ivo Juurvee 2022. aasta Arvamusfestivalil Ivo Juurvee (sündinud 5. veebruaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt luuretegevuse ajalugu.
Vaata Vabadussõda ja Ivo Juurvee
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Vaata Vabadussõda ja Jaan Anvelt
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Vaata Vabadussõda ja Jaan Maide
Jaan Rink
Jaan Rink VR I/2 (30. aprill 1886 (18. aprill (vkj) Uue-Kariste vald, Pärnumaa – 30. juuli 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata Vabadussõda ja Jaan Rink
Jaan Soots
Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
Vaata Vabadussõda ja Jaan Soots
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.
Vaata Vabadussõda ja Jaan Tõnisson
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Vaata Vabadussõda ja Jaanilinn
Jakob Palvadre
Jakob Palvadre (27. aprill 1889 Tõlliste vald, Korijärve küla – 11. oktoober 1936 Leningrad) oli Eesti poliitik ja Nõukogude sõjaväelane.
Vaata Vabadussõda ja Jakob Palvadre
Jüri Vilms
Jüri Vilms (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.
Vaata Vabadussõda ja Jüri Vilms
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Vaata Vabadussõda ja Jõgeva
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Jõhvi
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Jēkabpils
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Vaata Vabadussõda ja Johan Laidoner
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Vaata Vabadussõda ja Johan Pitka
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane.
Vaata Vabadussõda ja Jukums Vācietis
Kaarepere raudteejaam
Kaarepere jaama perroon Kaarepere raudteejaam on raudteejaam Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest vahetult idas Kassinurme külas.
Vaata Vabadussõda ja Kaarepere raudteejaam
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Vaata Vabadussõda ja Kagu-Eesti
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Vabadussõda ja Kaitseliit
Kaitseseisukord
Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940.
Vaata Vabadussõda ja Kaitseseisukord
Kalevipoeg (soomusauto)
Kalevipoeg oli Eesti Rahvaväe soomusväe soomusauto Eesti Vabadussõjas.
Vaata Vabadussõda ja Kalevipoeg (soomusauto)
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Vaata Vabadussõda ja Kanepi
Kanepi mõis
Kanepi mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Vaata Vabadussõda ja Kanepi mõis
Kapten Irv
Kapten Irv oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud laiarööpmeline soomusrong.
Vaata Vabadussõda ja Kapten Irv
Karl Kimmel
Karl Kimmel (Kämmel) VR II/3 (17. märts 1901 Ropka vald, Tartumaa – 4. märts 1982 Toronto) oli Eesti Vabadussõja veteran.
Vaata Vabadussõda ja Karl Kimmel
Karl Parts
Karl Parts VR I/1., II/2. ja II/3. (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa – 1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1919).
Vaata Vabadussõda ja Karl Parts
Kārlis Ulmanis
Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.
Vaata Vabadussõda ja Kārlis Ulmanis
Kärstna mõis
Kärstna mõisa härrastemaja Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.
Vaata Vabadussõda ja Kärstna mõis
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Vabadussõda ja Keel ja Kirjandus
Kehra lahing
Kehra lahing ehk Vikipalu lahing oli 4. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõja algsel taganemislahingute etapil toimunud lahing.
Vaata Vabadussõda ja Kehra lahing
Kikerino
Kikerino (vene Кикерино; soome Kikkeri) on küla Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis.
Vaata Vabadussõda ja Kikerino
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Vaata Vabadussõda ja Kingissepp
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Vaata Vabadussõda ja Kirde-Eesti
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Vaata Vabadussõda ja Kodusõda
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Vabadussõda ja Konstantin Päts
Kooraste
Kooraste on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Vaata Vabadussõda ja Kooraste
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Vabadussõda ja Koporje
Koporje laht
Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.
Vaata Vabadussõda ja Koporje laht
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Vaata Vabadussõda ja Korpus (sõjandus)
Krasnaja Gorka fort
Krasnaja Gorka fort (alates 1915 Aleksei fort, vene keeles Алексеевский форт; alates 1919 Punalaevastiku fort, vene keeles Краснофлотский форт) on endine fort Soome lahe lõunarannikul Kotlini saare vastas Lomonossovi rajoonis.
Vaata Vabadussõda ja Krasnaja Gorka fort
Krasnaja Gorka operatsioon
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.
Vaata Vabadussõda ja Krasnaja Gorka operatsioon
Krivasoo
Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.
Vaata Vabadussõda ja Krivasoo
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Vaata Vabadussõda ja Krustpils
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
Vaata Vabadussõda ja Kultuur ja Elu
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Vabadussõda ja Kunda
Laagna lahing
Laagna lahing toimus 18. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas Utria dessandis maabunud Soome, Eesti väeosade ja Punaarmee vahel.
Vaata Vabadussõda ja Laagna lahing
Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Laiarööpmeline soomusrong nr.
Vaata Vabadussõda ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Vaata Vabadussõda ja Landesveer
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Vaata Vabadussõda ja Landesveeri sõda
Lauga laht
Soome lahe idaosa kaart Lauga laht ehk Luuga laht (vene keeles Лужская губа) on laht Venemaa loodeosas, Soome lahe osa.
Vaata Vabadussõda ja Lauga laht
Lauri Vahtre
Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010 Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.
Vaata Vabadussõda ja Lauri Vahtre
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Vabadussõda ja Läänemeri
Läänerinne (Esimene maailmasõda)
Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas pärast sõja algust 1914.
Vaata Vabadussõda ja Läänerinne (Esimene maailmasõda)
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Vaata Vabadussõda ja Läänerinne (Vene kodusõda)
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Vabadussõda ja Läti
Läti nõukogude kütidiviis
Läti nõukogude kütidiviis oli 1918.
Vaata Vabadussõda ja Läti nõukogude kütidiviis
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.
Vaata Vabadussõda ja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Vaata Vabadussõda ja Läti Vabadussõda
Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.
Vaata Vabadussõda ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Vabadussõda ja Leedu
Leedu-Valgevene NSV
Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.
Vaata Vabadussõda ja Leedu-Valgevene NSV
Leonhard Ritt
Leonhard Ritt (sünninimega Emil Alexander Grünvaldt; 30. mai 1892 Kudina vald, Tartumaa – 20. juuli 1947 New York, Ameerika Ühendriigid) oli inseneriharidusega Eesti sõjaväelane (leitnant).
Vaata Vabadussõda ja Leonhard Ritt
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Vabadussõda ja Liepāja
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Vabadussõda ja Liivimaa kubermang
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Limbaži
Lohusuu
Lohusuu on alevik Jõgevamaal Mustvee vallas Avijõe suudme lähedal.
Vaata Vabadussõda ja Lohusuu
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Vaata Vabadussõda ja Loodearmee
Lubāns
Lubāns (läti keeles ka Lubāna ezers, Lubānas ezers) on Läti suurim järv.
Vaata Vabadussõda ja Lubāns
Luga (linn)
Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.
Vaata Vabadussõda ja Luga (linn)
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Vaata Vabadussõda ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Martin Ekström
Martin Eugen Ekström (6. detsember 1887 Gålsbo, Avesta vald, Dalarna lään Rootsi – 28. detsember 1954 Helsingi Soome) oli Rootsi sõjaväelane, poliitik ja seikleja.
Vaata Vabadussõda ja Martin Ekström
Martin Wetzer
Paul Martin Wetzer VR I/1 (1868–1954) oli Soome sõjaväelane, kes juhtis Soome kodusõjas valgete läänearmeedSoome vikipeedia andmed seisuga 06.
Vaata Vabadussõda ja Martin Wetzer
Meriküla
Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Vabadussõda ja Meriküla
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Vaata Vabadussõda ja Mobilisatsioon
Mossin-Nagant
Vintpüss Mossin M1891/30 pisi Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant, vene трёхлинейная винтовка образца 1891 года – trjohlineinaja vintovka obraztsa 1891 goda, hiljem (1924) vintovka Моsina, ka kolmeliinine vintpüss (трёхлинейка- trjohlineika)) on poltlukuga (ehk riivlukuga) vintpüss, mis oli Vene sõjaväe ja Punaarmee relvastuses 1940.
Vaata Vabadussõda ja Mossin-Nagant
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Vabadussõda ja Narva
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Vaata Vabadussõda ja Narva lahing (1918)
Narva lahing (1919)
Narva lahing oli lahing 18.–19.
Vaata Vabadussõda ja Narva lahing (1919)
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Vabadussõda ja Narva-Jõesuu
Nõukogude Läti armee
Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.
Vaata Vabadussõda ja Nõukogude Läti armee
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Vabadussõda ja Nõukogude Venemaa
Nikolai Judenitš
Nikolai Nikolajevitš Judenitš (Юденич, Николай Николаевич) (30. juuli (18. juuli vana kalendri järgi) 1862 Moskva Vene keisririik – 5. oktoober 1933 Cannes Prantsusmaa) oli Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 1918–1920.
Vaata Vabadussõda ja Nikolai Judenitš
Nimed marmortahvlil
"Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936.
Vaata Vabadussõda ja Nimed marmortahvlil
Nimed marmortahvlil (film)
"Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis põhineb Albert Kivika romaani "Nimed marmortahvlil" ainetel.
Vaata Vabadussõda ja Nimed marmortahvlil (film)
Noored kotkad
"Noored kotkad" on üks väheseid enne 1940.
Vaata Vabadussõda ja Noored kotkad
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Vaata Vabadussõda ja Novembrirevolutsioon
Nukuriik
Nukuriik ehk marionettriik on riik, mis on vormiliselt küll iseseisev, kuid mida tegelikult kontrollib mõni teine riik.
Vaata Vabadussõda ja Nukuriik
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Vabadussõda ja Oktoobrirevolutsioon
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Vaata Vabadussõda ja Olion
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal.
Vaata Vabadussõda ja Operatsioon Albion
Operatsioon Valge Mõõk
Operatsioon Valge Mõõk oli 1919.
Vaata Vabadussõda ja Operatsioon Valge Mõõk
Otto Strandman
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Vaata Vabadussõda ja Otto Strandman
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Vaata Vabadussõda ja Oudova
Paju lahing
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.
Vaata Vabadussõda ja Paju lahing
Pattern 1914 Enfield
Vintpüss P14 Enfield. Pattern 1914 Enfield (ka Pattern 14 ehk P1914) on poltlukuga viielasuline salvvintpüss, Briti armee üks põhirelvi esimeses maailmasõjas.
Vaata Vabadussõda ja Pattern 1914 Enfield
Püstol
CZ 75 lahtivõetuna, Joonisel: vasakul: pide; üleval: kelk, keskel (järjekorras ülevalt alla): amortisaatorvedru mehhanism, vintraua lukustusklots, kelgufiksaator; paremal: relvaraam. Püstol on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline lühike tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele mille efektiivne sihikulikune kaugus ulatub 25-50 meetrini ning mille padrunid paiknevad käepidemes olevas vahetatavas salves.
Vaata Vabadussõda ja Püstol
Püstolkuulipilduja
Schmeisseri Bergmann MP 18 (Maschinepistole 1918, M.P.18,I.) Thompsoni püstolkuulipilduja 1928A1,''Tommy-gun'' 'Püstolkuulipilduja (ka automaatpüstol) on püstolipadruniga tulistav käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks nii valangutega kui ka üksiklaskudega.
Vaata Vabadussõda ja Püstolkuulipilduja
Põhja Pojad
Kasutatud.
Vaata Vabadussõda ja Põhja Pojad
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Vabadussõda ja Põhja-Eesti
Põhjakorpus
Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.
Vaata Vabadussõda ja Põhjakorpus
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Vaata Vabadussõda ja Põhjarinne (Vene kodusõda)
Pedetsi jõgi
Pedetsi (läti keeles Pededze) on jõgi Eestis ja Lätis.
Vaata Vabadussõda ja Pedetsi jõgi
Peeter Kaasik
Peeter Kaasik (sündinud 28. oktoober 1974) on eesti ajaloolane.
Vaata Vabadussõda ja Peeter Kaasik
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Vabadussõda ja Peipsi järv
Peter Wladimir Wassily von Glasenapp
Peter Wladimir Wassily von Glasenapp (kirjanduses ka Pjotr Glasenapp, Pjotr Glazenap; vene keeles Пётр Владимирович фон Глазенап (2/14. märts 1882 – 27. mai 1951) oli Venemaa Keisririigi ja Vene kodusõja aegne sõjaväelane (kindralleitnant). Tema vanemad olid Riia politseimeister ja Tallinna politseimeister Woldemar von Glasenapp ja Camilla Naszynska.
Vaata Vabadussõda ja Peter Wladimir Wassily von Glasenapp
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Vabadussõda ja Peterburi
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Vaata Vabadussõda ja Peterburi kubermang
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Vaata Vabadussõda ja Petseri
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Vabadussõda ja Pihkva
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Vaata Vabadussõda ja Pihkva kubermang
Pihkva rahukonverents
Pihkva rahukonverents oli 16.–18. septembril 1919 Pihkvas toimunud vaherahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Vene SFNV esindajate vahel Eesti Vabadussõja lõpetamiseks.
Vaata Vabadussõda ja Pihkva rahukonverents
Pikksaare (Läti)
Pikksaare kirik Pikksaare (läti keeles Piksāri) on küla (mazciems) Lätis Valmiera piirkonnas Naukšēni vallas.
Vaata Vabadussõda ja Pikksaare (Läti)
Pikksaare raudteejaam
Pikksaare raudteejaam (läti keeles Piksāri raudteejaam) oli raudteejaam Lätis Valmiera piirkonna Naukšēni valla Pikksaare (Piksāri) asulas.
Vaata Vabadussõda ja Pikksaare raudteejaam
Pljussa jõgi
Pljussa (vene Плюсса) on jõgi Venemaal, Narva jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Vabadussõda ja Pljussa jõgi
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata Vabadussõda ja Polkovnik
Postimees Kirjastus
Postimees Kirjastus (2018. aasta lõpuni Post Factum) on 2015.
Vaata Vabadussõda ja Postimees Kirjastus
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Vabadussõda ja Prantsusmaa
Puka
Puka on Valgamaal Otepää vallas asuv alevik.
Vaata Vabadussõda ja Puka
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Vabadussõda ja Punaarmee
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Vabadussõda ja Rahvusarhiiv
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Vabadussõda ja Rakvere
Rauddiviis
Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.
Vaata Vabadussõda ja Rauddiviis
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Vaata Vabadussõda ja Räpina
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Vabadussõda ja Räpina mõis
Rüdiger von der Goltz
Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.
Vaata Vabadussõda ja Rüdiger von der Goltz
Rõngu
Rõngu kirik Rõngu (saksa Ringen) on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Vabadussõda ja Rõngu
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Vaata Vabadussõda ja Rēzekne
Reid
Reid (hollandi sõnast rede) on rannalähedane veeala, kus laevu hoitakse ankrus (vaadatud 26.11.2015).
Vaata Vabadussõda ja Reid
Reigo Rosenthal
Reigo Rosenthal (sündinud 6. detsembril 1981 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata Vabadussõda ja Reigo Rosenthal
Richard Gustav Borgelin
Richard Gustav Borgelin VR I/2, VR II/3 (10. veebruar 1887 Herning – 8. detsember 1966 Kopenhaagen, Taani) oli Taani ja Eesti sõjaväelane.
Vaata Vabadussõda ja Richard Gustav Borgelin
Richard Roht
Richard Johannes Roht (12. aprill 1891 Krootuse vald – 22. august 1950 Tallinn) oli eesti kirjanik.
Vaata Vabadussõda ja Richard Roht
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Vabadussõda ja Riia
Riigivanema auhind
Riigivanema auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1934–1937.
Vaata Vabadussõda ja Riigivanema auhind
Robert Cecil
pisi Edgar Algernon Robert Gascoyne-Cecil, 1.
Vaata Vabadussõda ja Robert Cecil
Rootsi vabatahtlike kompanii
Rootsi vabatahtlike kompanii ehk Rootsi Vabakorpus Eestis (ka Rootsi vabatahtlike korpus; rootsi keeles Svenska kåren i Estland) oli Eesti Rahvaväe koosseisu kuulunud jalaväekompanii Eesti Vabadussõjas.
Vaata Vabadussõda ja Rootsi vabatahtlike kompanii
Rudolf Reiman
Rudolf Reiman (ka Rudolf Reimann; 25. oktoober 1893 Mõdriku – 6. oktoober 1957 Mõdriku) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja pedagoog.
Vaata Vabadussõda ja Rudolf Reiman
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Vabadussõda ja Ruhja
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Vabadussõda ja Saaremaa
Saaremaa mäss
Saaremaa mäss (ka Saaremaa ülestõus) oli Eesti Ajutise Valitsuse ja mõisnikevastane mäss Saare maakonnas 1919.
Vaata Vabadussõda ja Saaremaa mäss
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Vabadussõda ja Saksa keisririik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Vabadussõda ja Saksamaa
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Vaata Vabadussõda ja Salatsi
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Vaata Vabadussõda ja Salatsi jõgi
Sangaste raudteejaam
Sangaste raudteejaam (saksa keeles Sagnitz) on raudteejaam Valgamaal Valga vallas Tsirguliinas (nime saanud Sangaste mõisa järgi).
Vaata Vabadussõda ja Sangaste raudteejaam
Säde jõgi
Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).
Vaata Vabadussõda ja Säde jõgi
Sir
Sir (hääldus) on inglise keelt kõnelevates maades, eeskätt Suurbritannias, tiitliga alamaadli hulka kuuluvate isikute (baronet ja rüütel) poole pöördumisel kasutatav viisakussõna.
Vaata Vabadussõda ja Sir
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Smiltene
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Vabadussõda ja Soome laht
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
Vaata Vabadussõda ja Soomusrong
Soomusrongide divisjon
Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.
Vaata Vabadussõda ja Soomusrongide divisjon
Stanisław Bułak-Bałachowicz
Polkovnik Bułak-Bałachowicz (vasakul äärmine) 1919. aasta 31. mail koos kindralmajor Laidoneriga Pihkvas Stanisław Marian Bułak-Bałachowicz (eestipäraselt traditsiooniliselt Stanislav Bulak-Balahhovitš, valgevene Станіслаў Марян Булак-Балаховіч; 10.
Vaata Vabadussõda ja Stanisław Bułak-Bałachowicz
Suur-Öötla mõis
Suur-Öötla mõis (saksa keeles Groß-Oethel) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Vabadussõda ja Suur-Öötla mõis
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Vabadussõda ja Suurbritannia
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata Vabadussõda ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia kuninglik merevägi
Suurbritannia kuninglik merevägi (The Royal Navy, RN) on meresõja ja teisi mereväe ülesandeid täitev väeliik Suurbritannia relvajõududes.
Vaata Vabadussõda ja Suurbritannia kuninglik merevägi
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Vaata Vabadussõda ja Suurtükk
Taagepera mõis
Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Vabadussõda ja Taagepera mõis
Taani vabatahtlike kompanii
Taani vabatahtlike kompanii ehk Taani Balti Abikorpuse jalaväekompanii (ka Taani vabatahtlike korpus, Borgelini kompanii või Taani rood; taani keeles Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – lühend DBAC; ametlik nimetus prantsuse keeles Соrрs Danois, Compagnie BorgelinE. Ms, lk 487) oli kapten (hiljem kolonelleitnant) Richard Gustav Borgelini juhitud jalaväekompanii Eesti ja Läti Vabadussõjas.
Vaata Vabadussõda ja Taani vabatahtlike kompanii
Tallinna Kooliõpilaste Pataljon
Tallinna Kooliõpilaste Pataljon oli Eesti Vabadussõja alguses vabatahtlikkuse alusel Tallinna vanemate klasside kooliõpilastest moodustatud väeosa.
Vaata Vabadussõda ja Tallinna Kooliõpilaste Pataljon
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Vaata Vabadussõda ja Tapa
Tapa vallutamine
Tapa vallutamine oli 9. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas toimunud sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest.
Vaata Vabadussõda ja Tapa vallutamine
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Tartu
Tartu lahing (1919)
Tartu lahing (ka Tähtvere lahing) peeti 13.-14.
Vaata Vabadussõda ja Tartu lahing (1919)
Tartu Linnaraamatukogu
Tartu Linnaraamatukogu Platoni mälestuseks. Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu on Tartu linna avalik raamatukogu.
Vaata Vabadussõda ja Tartu Linnaraamatukogu
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Vaata Vabadussõda ja Tartu rahu
Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Vaata Vabadussõda ja Tõnu-Andrus Tannberg
Theodor Luts
Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse, Palamuse kihelkond – 24. september 1980 São Paulo, Brasiilia) oli Eesti Vabadussõja veteran, Eesti filmioperaator ja filmirežissöör.
Vaata Vabadussõda ja Theodor Luts
Toe Nõmm
Toe Nõmm (sündinud 23. septembril 1953 Kavastu külas Tartu rajoonis) on eesti sõjaajaloolane.
Vaata Vabadussõda ja Toe Nõmm
Toomas Hiio
Toomas Hiio 2011. aastal Toomas Hiio (sündinud 1. juunil 1965) on Eesti ajaloolane.
Vaata Vabadussõda ja Toomas Hiio
Torma
Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Vabadussõda ja Torma
Tuulepealne maa
"Tuulepealne maa" on 13-osaline ajalooline draamasari.
Vaata Vabadussõda ja Tuulepealne maa
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Vabadussõda ja Ukraina
Utria dessant
Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas.
Vaata Vabadussõda ja Utria dessant
Vaba Eestlane
"Vaba Eestlane.
Vaata Vabadussõda ja Vaba Eestlane
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Vabadussõda ja Vabadusrist
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Vabadussõda ja Vabadussõda
Vabadussõda (täpsustus)
Vabadussõda võib tähistada mitmeid sõdu.
Vaata Vabadussõda ja Vabadussõda (täpsustus)
Vabadussõja Ajaloo Komitee
Vabadussõja Ajaloo Komitee oli 1926–1940 tegutsenud komitee, mille eesmärk oli põhjalikult uurida Eesti Vabariigi loomisega ja Vabadussõjaga seonduvaid sündmusi 1917–1920.
Vaata Vabadussõda ja Vabadussõja Ajaloo Komitee
Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978
Vabadussõja veteranide ülendamine 28.
Vaata Vabadussõda ja Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Vaata Vabadussõda ja Vaherahu
Vaivara raudteejaam
Vaivara raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Vaivaras.
Vaata Vabadussõda ja Vaivara raudteejaam
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Vabadussõda ja Valga (Liivimaa)
Valga raudteejaam
Valga raudteejaam (saksa keeles Walk) on raudteejaam Valgamaal Valgas.
Vaata Vabadussõda ja Valga raudteejaam
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Vabadussõda ja Valga–Koidula raudteelõik
Valgekaartlased
Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.
Vaata Vabadussõda ja Valgekaartlased
Valkla
Valkla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Vaata Vabadussõda ja Valkla
Valkla lahing
Valkla lahing oli 3. jaanuaril 1919.
Vaata Vabadussõda ja Valkla lahing
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Vabadussõda ja Valmiera
Varrak
Varrak oli müütiline Lapu tark eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Vabadussõda ja Varrak
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Vaata Vabadussõda ja Varrak (kirjastus)
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Vabadussõda ja Vasknarva
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Vabadussõda ja Vastseliina
Võduvere (Jõgeva)
Võduvere on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Vabadussõda ja Võduvere (Jõgeva)
Võidupüha
Vabadussõja võidusamba jalamile 2020. aasta Võidupühal Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934.
Vaata Vabadussõda ja Võidupüha
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Vaata Vabadussõda ja Võnnu lahing
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Vabadussõda ja Võru
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Vaata Vabadussõda ja Veebruarirevolutsioon
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936.
Vaata Vabadussõda ja Vene SFNV
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Vabadussõda ja Venemaa Keisririik
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Vaata Vabadussõda ja Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Vabariik
Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.
Vaata Vabadussõda ja Venemaa Vabariik
Vikerraadio
Vikerraadio on Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Raadio) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil.
Vaata Vabadussõda ja Vikerraadio
Viktor Kingissepp
Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Vaata Vabadussõda ja Viktor Kingissepp
Viktor Puskar
Viktor Puskar VR I/1 (7. mai 1889 (25. aprill vana kalendri järgi) Viljandi – 12. aprill 1943 Tartu) oli Eesti väejuht (kolonel) Vabadussõjas.
Vaata Vabadussõda ja Viktor Puskar
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Vabadussõda ja Vilnius
Vintpüss
Heckler & Koch G3 Vintpüss on pikaraualine tulirelv, mis õlalt tulistamiseks on varustatud õlatoe ehk kabaga ja mille raua õõnsusse on lõigatud vintsooned ehk keermed.
Vaata Vabadussõda ja Vintpüss
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Vaata Vabadussõda ja Virtsu
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Vaata Vabadussõda ja Viru rinne
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Vaata Vabadussõda ja Vladimir Lenin
Walter Cowan
EML "Admiral Cowan" pardavapp.Sir Walter Henry Cowan (1. baronet, KCB, DSO & Barm MVO) (11. juuni 1871 – 14. veebruar 1956) oli Briti Kuningliku Mereväe admiral, kes osales I maailmasõjas, Vabadussõjas ja II maailmasõjas.
Vaata Vabadussõda ja Walter Cowan
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Vaata Vabadussõda ja Weimari vabariik
1. Diviis
1.
Vaata Vabadussõda ja 1. Diviis
1. veebruar
1.
Vaata Vabadussõda ja 1. veebruar
11. jaanuar
11.
Vaata Vabadussõda ja 11. jaanuar
11. november
11.
Vaata Vabadussõda ja 11. november
12. jaanuar
12.
Vaata Vabadussõda ja 12. jaanuar
13. jaanuar
13.
Vaata Vabadussõda ja 13. jaanuar
13. juuni
13.
Vaata Vabadussõda ja 13. juuni
13. mai
13.
Vaata Vabadussõda ja 13. mai
14. detsember
14.
Vaata Vabadussõda ja 14. detsember
14. jaanuar
14.
Vaata Vabadussõda ja 14. jaanuar
15. detsember
15.
Vaata Vabadussõda ja 15. detsember
15. jaanuar
15.
Vaata Vabadussõda ja 15. jaanuar
16. detsember
16.
Vaata Vabadussõda ja 16. detsember
16. jaanuar
16.
Vaata Vabadussõda ja 16. jaanuar
16. juuni
16.
Vaata Vabadussõda ja 16. juuni
16. veebruar
16.
Vaata Vabadussõda ja 16. veebruar
17. detsember
17.
Vaata Vabadussõda ja 17. detsember
17. jaanuar
17.
Vaata Vabadussõda ja 17. jaanuar
18. jaanuar
18.
Vaata Vabadussõda ja 18. jaanuar
18. november
18.
Vaata Vabadussõda ja 18. november
18. september
18.
Vaata Vabadussõda ja 18. september
19. jaanuar
19.
Vaata Vabadussõda ja 19. jaanuar
1918
1918.
Vaata Vabadussõda ja 1918
1919
1919.
Vaata Vabadussõda ja 1919
1920
1920.
Vaata Vabadussõda ja 1920
1938
1938.
Vaata Vabadussõda ja 1938
2. veebruar
2.
Vaata Vabadussõda ja 2. veebruar
21. detsember
21.
Vaata Vabadussõda ja 21. detsember
21. jaanuar
21.
Vaata Vabadussõda ja 21. jaanuar
22. mai
22.
Vaata Vabadussõda ja 22. mai
22. november
22.
Vaata Vabadussõda ja 22. november
24. detsember
24.
Vaata Vabadussõda ja 24. detsember
24. mai
24.
Vaata Vabadussõda ja 24. mai
24. veebruar
24.
Vaata Vabadussõda ja 24. veebruar
25. jaanuar
25.
Vaata Vabadussõda ja 25. jaanuar
26. mai
26.
Vaata Vabadussõda ja 26. mai
28. jaanuar
28.
Vaata Vabadussõda ja 28. jaanuar
28. november
28.
Vaata Vabadussõda ja 28. november
29. jaanuar
29.
Vaata Vabadussõda ja 29. jaanuar
29. november
29.
Vaata Vabadussõda ja 29. november
3. Diviis
3.
Vaata Vabadussõda ja 3. Diviis
3. jaanuar
3.
Vaata Vabadussõda ja 3. jaanuar
30. jaanuar
30.
Vaata Vabadussõda ja 30. jaanuar
30. november
30.
Vaata Vabadussõda ja 30. november
31. detsember
31.
Vaata Vabadussõda ja 31. detsember
31. jaanuar
31.
Vaata Vabadussõda ja 31. jaanuar
31. mai
31.
Vaata Vabadussõda ja 31. mai
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
Vaata Vabadussõda ja 4. Üksik Jalaväepataljon
4. veebruar
4.
Vaata Vabadussõda ja 4. veebruar
5. detsember
5.
Vaata Vabadussõda ja 5. detsember
5. jaanuar
5.
Vaata Vabadussõda ja 5. jaanuar
5. juuni
5.
Vaata Vabadussõda ja 5. juuni
6. jaanuar
6.
Vaata Vabadussõda ja 6. jaanuar
6. Kütidiviis
6.
Vaata Vabadussõda ja 6. Kütidiviis
7. armee (Vene SFNV)
7.
Vaata Vabadussõda ja 7. armee (Vene SFNV)
7. detsember
7.
Vaata Vabadussõda ja 7. detsember
7. jaanuar
7.
Vaata Vabadussõda ja 7. jaanuar
8. detsember
8.
Vaata Vabadussõda ja 8. detsember
9. detsember
9.
Vaata Vabadussõda ja 9. detsember
9. jaanuar
9.
Vaata Vabadussõda ja 9. jaanuar
Tuntud ka kui Eesti Vabadussõda.
, Eesti Rahvusringhääling, Eesti rahvusväeosad, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Vabadussõja ajalugu, Eesti Vabadussõja kronoloogia, Eesti Vabadussõja mälestusmärk, Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend, Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk, Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend, Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti Vabariik 100, Eesti Vabariik 90, Eestimaa kubermang, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa Päästekomitee, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, Einar Lundborg, Elmo Nüganen, Elva raudteejaam, Enn Tarvel, Ernst Põdder, Esimene maailmasõda, Estonica, EV100 (raamatusari), Ferdinand Kool, Gattšina, Gulbene, Harjumaa, Heinaste, Hellar Lill, Histrodamus, Humanitaarabi, Idarinne (Esimene maailmasõda), II Rzeczpospolita, Ingeri, Irboska, Itaalia, Ivo Juurvee, Jaan Anvelt, Jaan Maide, Jaan Rink, Jaan Soots, Jaan Tõnisson, Jaanilinn, Jakob Palvadre, Jüri Vilms, Jõgeva, Jõhvi, Jēkabpils, Johan Laidoner, Johan Pitka, Jukums Vācietis, Kaarepere raudteejaam, Kagu-Eesti, Kaitseliit, Kaitseseisukord, Kalevipoeg (soomusauto), Kanepi, Kanepi mõis, Kapten Irv, Karl Kimmel, Karl Parts, Kārlis Ulmanis, Kärstna mõis, Keel ja Kirjandus, Kehra lahing, Kikerino, Kingissepp, Kirde-Eesti, Kodusõda, Konstantin Päts, Kooraste, Koporje, Koporje laht, Korpus (sõjandus), Krasnaja Gorka fort, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo, Krustpils, Kultuur ja Elu, Kunda, Laagna lahing, Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, Landesveer, Landesveeri sõda, Lauga laht, Lauri Vahtre, Läänemeri, Läänerinne (Esimene maailmasõda), Läänerinne (Vene kodusõda), Läti, Läti nõukogude kütidiviis, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Läti Vabadussõda, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Leedu, Leedu-Valgevene NSV, Leonhard Ritt, Liepāja, Liivimaa kubermang, Limbaži, Lohusuu, Loodearmee, Lubāns, Luga (linn), Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Martin Ekström, Martin Wetzer, Meriküla, Mobilisatsioon, Mossin-Nagant, Narva, Narva lahing (1918), Narva lahing (1919), Narva-Jõesuu, Nõukogude Läti armee, Nõukogude Venemaa, Nikolai Judenitš, Nimed marmortahvlil, Nimed marmortahvlil (film), Noored kotkad, Novembrirevolutsioon, Nukuriik, Oktoobrirevolutsioon, Olion, Operatsioon Albion, Operatsioon Valge Mõõk, Otto Strandman, Oudova, Paju lahing, Pattern 1914 Enfield, Püstol, Püstolkuulipilduja, Põhja Pojad, Põhja-Eesti, Põhjakorpus, Põhjarinne (Vene kodusõda), Pedetsi jõgi, Peeter Kaasik, Peipsi järv, Peter Wladimir Wassily von Glasenapp, Peterburi, Peterburi kubermang, Petseri, Pihkva, Pihkva kubermang, Pihkva rahukonverents, Pikksaare (Läti), Pikksaare raudteejaam, Pljussa jõgi, Polkovnik, Postimees Kirjastus, Prantsusmaa, Puka, Punaarmee, Rahvusarhiiv, Rakvere, Rauddiviis, Räpina, Räpina mõis, Rüdiger von der Goltz, Rõngu, Rēzekne, Reid, Reigo Rosenthal, Richard Gustav Borgelin, Richard Roht, Riia, Riigivanema auhind, Robert Cecil, Rootsi vabatahtlike kompanii, Rudolf Reiman, Ruhja, Saaremaa, Saaremaa mäss, Saksa keisririik, Saksamaa, Salatsi, Salatsi jõgi, Sangaste raudteejaam, Säde jõgi, Sir, Smiltene, Soome laht, Soomusrong, Soomusrongide divisjon, Stanisław Bułak-Bałachowicz, Suur-Öötla mõis, Suurbritannia, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurbritannia kuninglik merevägi, Suurtükk, Taagepera mõis, Taani vabatahtlike kompanii, Tallinna Kooliõpilaste Pataljon, Tapa, Tapa vallutamine, Tartu, Tartu lahing (1919), Tartu Linnaraamatukogu, Tartu rahu, Tõnu-Andrus Tannberg, Theodor Luts, Toe Nõmm, Toomas Hiio, Torma, Tuulepealne maa, Ukraina, Utria dessant, Vaba Eestlane, Vabadusrist, Vabadussõda, Vabadussõda (täpsustus), Vabadussõja Ajaloo Komitee, Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978, Vaherahu, Vaivara raudteejaam, Valga (Liivimaa), Valga raudteejaam, Valga–Koidula raudteelõik, Valgekaartlased, Valkla, Valkla lahing, Valmiera, Varrak, Varrak (kirjastus), Vasknarva, Vastseliina, Võduvere (Jõgeva), Võidupüha, Võnnu lahing, Võru, Veebruarirevolutsioon, Vene SFNV, Venemaa Keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Vabariik, Vikerraadio, Viktor Kingissepp, Viktor Puskar, Vilnius, Vintpüss, Virtsu, Viru rinne, Vladimir Lenin, Walter Cowan, Weimari vabariik, 1. Diviis, 1. veebruar, 11. jaanuar, 11. november, 12. jaanuar, 13. jaanuar, 13. juuni, 13. mai, 14. detsember, 14. jaanuar, 15. detsember, 15. jaanuar, 16. detsember, 16. jaanuar, 16. juuni, 16. veebruar, 17. detsember, 17. jaanuar, 18. jaanuar, 18. november, 18. september, 19. jaanuar, 1918, 1919, 1920, 1938, 2. veebruar, 21. detsember, 21. jaanuar, 22. mai, 22. november, 24. detsember, 24. mai, 24. veebruar, 25. jaanuar, 26. mai, 28. jaanuar, 28. november, 29. jaanuar, 29. november, 3. Diviis, 3. jaanuar, 30. jaanuar, 30. november, 31. detsember, 31. jaanuar, 31. mai, 4. Üksik Jalaväepataljon, 4. veebruar, 5. detsember, 5. jaanuar, 5. juuni, 6. jaanuar, 6. Kütidiviis, 7. armee (Vene SFNV), 7. detsember, 7. jaanuar, 8. detsember, 9. detsember, 9. jaanuar.