Sarnasusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eesti ajalugu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eesti ajalugu on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Arnold Veimer, Boris Kumm, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis, Eesti Omavalitsus, Hans Kruus, Johannes Varese valitsus, Kohila paberivabrik, Nõukogude Liit, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Otto Tiefi valitsus, Peterburi, Punaarmee, Räpina paberivabrik, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Tallinn, Tallinna tselluloosivabrik, Teine maailmasõda, Umsiedlung, 18. september, 22. september, 25. märts.
Arnold Veimer
Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald – 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.
Arnold Veimer ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Arnold Veimer ja Eesti ajalugu ·
Boris Kumm
Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.
Boris Kumm ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Boris Kumm ja Eesti ajalugu ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Eesti NSV ja Eesti ajalugu ·
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti ajalugu ·
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised toimusid 14.
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis ja Eesti ajalugu ·
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eesti Omavalitsus · Eesti Omavalitsus ja Eesti ajalugu ·
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Hans Kruus · Eesti ajalugu ja Hans Kruus ·
Johannes Varese valitsus
Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud Nõukogude Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Johannes Varese valitsus · Eesti ajalugu ja Johannes Varese valitsus ·
Kohila paberivabrik
Kohila paberivabrik on paberivabrik Rapla maakonnas Kohila vallas Kohilas.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Kohila paberivabrik · Eesti ajalugu ja Kohila paberivabrik ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Nõukogude Liit · Eesti ajalugu ja Nõukogude Liit ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Eesti ajalugu ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ·
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Otto Tiefi valitsus · Eesti ajalugu ja Otto Tiefi valitsus ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Peterburi · Eesti ajalugu ja Peterburi ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Punaarmee · Eesti ajalugu ja Punaarmee ·
Räpina paberivabrik
Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Räpina paberivabrik · Eesti ajalugu ja Räpina paberivabrik ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Tallinn · Eesti ajalugu ja Tallinn ·
Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Tallinna tselluloosivabrik · Eesti ajalugu ja Tallinna tselluloosivabrik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Teine maailmasõda · Eesti ajalugu ja Teine maailmasõda ·
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Umsiedlung · Eesti ajalugu ja Umsiedlung ·
18. september
18.
18. september ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · 18. september ja Eesti ajalugu ·
22. september
22.
22. september ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · 22. september ja Eesti ajalugu ·
25. märts
25.
25. märts ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu · 25. märts ja Eesti ajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eesti ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eesti ajalugu
Võrdlus Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eesti ajalugu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu on 98 suhted, samas Eesti ajalugu 1074. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 1.96% = 23 / (98 + 1074).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eesti ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: