Sarnasusi Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu
Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu on 141 ühist asja (Unioonpeedia): Ago Pajur, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Ajalooline aeg, Albert (Riia piiskop), Aleksander III, Andres Tvauri, Anti Selart, Asti järv, Ümera lahing, Baltimaad, Baltlased, Coelestinus III, Eesti, Eesti keskaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti Raamat, Eesti rauaaeg, Eesti viikingiaeg, Eestlased, Esiaeg, Evald Tõnisson, Fulco, Harilik lina, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Ida-Euroopa, Indoeurooplased, Ingeri, Ingvar, ..., Izjaslav I, Jaroslav Tark, Järvamaa, Jüri Uluots, Jõelähtme, Kaali kindlustatud asula, Kaali kraater, Kammkeraamika kultuur, Keraamika, Keskmine rauaaeg, Kiviaeg, Kivikirstkalme, Kristlus, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Kuralased, Kuramaa, Laevmatus, Latgalid, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Lembit Jaanits, Liivi laht, Liivlased, Linnus, Linnusepiirkond, Looming (ajakiri), Madisepäeva lahing, Marika Mägi, Mati Laur, Mõõgavendade ordu, Mesoliitikum, Narva jõgi, Narva kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Neoliitikum, Nestori kroonika, Noorem rauaaeg, Norra, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Paganlus, Paide, Paleoliitikum, Pärnu jõgi, Põhja-Eesti, Põhjala ristisõjad, Peipsi järv, Peterburi, Petserimaa, Pihkva järv, Poola, Pulli asula, Rauaaeg, Raudvärava lahing, Revala, Rooma keisririik, Rooma rauaaeg, Rootsi, Ruhnu, Saaga, Saaremaa, Sakala, Salatsi jõgi, Salme laevmatused, Säde jõgi, Semgalid, Siber, Sigtuna hävitamine, Silvia Laul, Skandinaavia, Soome, Soome-ugri rahvad, Soontagana, Sossolid, Stockholm, Sugukond, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Tacitus, Tallinn, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tõnu-Andrus Tannberg, Ugandi, Vaiga, Vakus, Valmiera, Valter Lang, Vanem, Vanem rauaaeg, Võrdsus, Võru, Võrumaa, Vello Lõugas, Venemaa, Virumaa, Weichseli jäätumine, 1170. aastad, 12. sajand, 13. sajand, 1990. aastad, 2. veebruar, 4. sajand, 5. aastatuhat eKr, 500 eKr, 6. sajand, 8. sajand. Laienda indeks (111 rohkem) »
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Ago Pajur ja Eesti ajalugu · Ago Pajur ja Eesti esiajalugu ·
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Ain Mäesalu ja Eesti ajalugu · Ain Mäesalu ja Eesti esiajalugu ·
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Aivar Kriiska ja Eesti ajalugu · Aivar Kriiska ja Eesti esiajalugu ·
Ajalooline aeg
Ajalooline aeg on ajalooperiood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.
Ajalooline aeg ja Eesti ajalugu · Ajalooline aeg ja Eesti esiajalugu ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Eesti esiajalugu ·
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Aleksander III ja Eesti ajalugu · Aleksander III ja Eesti esiajalugu ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti ajalugu · Andres Tvauri ja Eesti esiajalugu ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti ajalugu · Anti Selart ja Eesti esiajalugu ·
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Asti järv ja Eesti ajalugu · Asti järv ja Eesti esiajalugu ·
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Ümera lahing ja Eesti ajalugu · Ümera lahing ja Eesti esiajalugu ·
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Eesti ajalugu · Baltimaad ja Eesti esiajalugu ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Eesti ajalugu · Baltlased ja Eesti esiajalugu ·
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Coelestinus III ja Eesti ajalugu · Coelestinus III ja Eesti esiajalugu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Eesti esiajalugu ·
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Eesti ajalugu ja Eesti keskaeg · Eesti esiajalugu ja Eesti keskaeg ·
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Eesti ajalugu ja Eesti pronksiaeg · Eesti esiajalugu ja Eesti pronksiaeg ·
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Eesti Raamat ja Eesti ajalugu · Eesti Raamat ja Eesti esiajalugu ·
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Eesti ajalugu ja Eesti rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Eesti rauaaeg ·
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Eesti ajalugu ja Eesti viikingiaeg · Eesti esiajalugu ja Eesti viikingiaeg ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti ajalugu ja Eestlased · Eesti esiajalugu ja Eestlased ·
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Eesti ajalugu ja Esiaeg · Eesti esiajalugu ja Esiaeg ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Eesti ajalugu ja Evald Tõnisson · Eesti esiajalugu ja Evald Tõnisson ·
Fulco
Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.
Eesti ajalugu ja Fulco · Eesti esiajalugu ja Fulco ·
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Eesti ajalugu ja Harilik lina · Eesti esiajalugu ja Harilik lina ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Eesti ajalugu ja Heiki Valk · Eesti esiajalugu ja Heiki Valk ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Eesti esiajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Eesti ajalugu ja Ida-Euroopa · Eesti esiajalugu ja Ida-Euroopa ·
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Eesti ajalugu ja Indoeurooplased · Eesti esiajalugu ja Indoeurooplased ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eesti ajalugu ja Ingeri · Eesti esiajalugu ja Ingeri ·
Ingvar
Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.
Eesti ajalugu ja Ingvar · Eesti esiajalugu ja Ingvar ·
Izjaslav I
Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.
Eesti ajalugu ja Izjaslav I · Eesti esiajalugu ja Izjaslav I ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eesti ajalugu ja Jaroslav Tark · Eesti esiajalugu ja Jaroslav Tark ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ajalugu ja Järvamaa · Eesti esiajalugu ja Järvamaa ·
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Eesti ajalugu ja Jüri Uluots · Eesti esiajalugu ja Jüri Uluots ·
Jõelähtme
Droonivideo Rebala kivikalmetest Jõelähtmes Jõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.
Eesti ajalugu ja Jõelähtme · Eesti esiajalugu ja Jõelähtme ·
Kaali kindlustatud asula
Kaali linnuse laotud kuivmüür Ringmüür Vall Rauasulatuskoht Kruse joonis Kaali kindlustatud asula avastati 1970.
Eesti ajalugu ja Kaali kindlustatud asula · Eesti esiajalugu ja Kaali kindlustatud asula ·
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Eesti ajalugu ja Kaali kraater · Eesti esiajalugu ja Kaali kraater ·
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Eesti ajalugu ja Kammkeraamika kultuur · Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika kultuur ·
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Eesti ajalugu ja Keraamika · Eesti esiajalugu ja Keraamika ·
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Eesti ajalugu ja Keskmine rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Keskmine rauaaeg ·
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Eesti ajalugu ja Kiviaeg · Eesti esiajalugu ja Kiviaeg ·
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Eesti ajalugu ja Kivikirstkalme · Eesti esiajalugu ja Kivikirstkalme ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti ajalugu ja Kristlus · Eesti esiajalugu ja Kristlus ·
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Eesti ajalugu ja Kunda kultuur · Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur ·
Kunda Lammasmägi
Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.
Eesti ajalugu ja Kunda Lammasmägi · Eesti esiajalugu ja Kunda Lammasmägi ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Eesti ajalugu ja Kuralased · Eesti esiajalugu ja Kuralased ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eesti ajalugu ja Kuramaa · Eesti esiajalugu ja Kuramaa ·
Laevmatus
Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.
Eesti ajalugu ja Laevmatus · Eesti esiajalugu ja Laevmatus ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Latgalid · Eesti esiajalugu ja Latgalid ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Läänemaa · Eesti esiajalugu ja Läänemaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ajalugu ja Läänemeri · Eesti esiajalugu ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ajalugu ja Läti · Eesti esiajalugu ja Läti ·
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Eesti ajalugu ja Lembit Jaanits · Eesti esiajalugu ja Lembit Jaanits ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Eesti ajalugu ja Liivi laht · Eesti esiajalugu ja Liivi laht ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ajalugu ja Liivlased · Eesti esiajalugu ja Liivlased ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Eesti ajalugu ja Linnus · Eesti esiajalugu ja Linnus ·
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Eesti ajalugu ja Linnusepiirkond · Eesti esiajalugu ja Linnusepiirkond ·
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Eesti ajalugu ja Looming (ajakiri) · Eesti esiajalugu ja Looming (ajakiri) ·
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Eesti ajalugu ja Madisepäeva lahing · Eesti esiajalugu ja Madisepäeva lahing ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Eesti ajalugu ja Marika Mägi · Eesti esiajalugu ja Marika Mägi ·
Mati Laur
Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Mati Laur · Eesti esiajalugu ja Mati Laur ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu ·
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Eesti ajalugu ja Mesoliitikum · Eesti esiajalugu ja Mesoliitikum ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti ajalugu ja Narva jõgi · Eesti esiajalugu ja Narva jõgi ·
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Eesti ajalugu ja Narva kultuur · Eesti esiajalugu ja Narva kultuur ·
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Eesti ajalugu ja Nöörkeraamika kultuur · Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika kultuur ·
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Eesti ajalugu ja Neoliitikum · Eesti esiajalugu ja Neoliitikum ·
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Eesti ajalugu ja Nestori kroonika · Eesti esiajalugu ja Nestori kroonika ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Eesti ajalugu ja Noorem rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Noorem rauaaeg ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Eesti ajalugu ja Norra · Eesti esiajalugu ja Norra ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Eesti ajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Eesti esiajalugu ja Otepää piiskopilinnus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Eesti esiajalugu ja Paavst ·
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Eesti ajalugu ja Paganlus · Eesti esiajalugu ja Paganlus ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Eesti ajalugu ja Paide · Eesti esiajalugu ja Paide ·
Paleoliitikum
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.
Eesti ajalugu ja Paleoliitikum · Eesti esiajalugu ja Paleoliitikum ·
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Eesti ajalugu ja Pärnu jõgi · Eesti esiajalugu ja Pärnu jõgi ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Eesti ajalugu ja Põhja-Eesti · Eesti esiajalugu ja Põhja-Eesti ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Eesti ajalugu ja Põhjala ristisõjad · Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti ajalugu ja Peipsi järv · Eesti esiajalugu ja Peipsi järv ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Eesti ajalugu ja Peterburi · Eesti esiajalugu ja Peterburi ·
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Eesti ajalugu ja Petserimaa · Eesti esiajalugu ja Petserimaa ·
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Eesti ajalugu ja Pihkva järv · Eesti esiajalugu ja Pihkva järv ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti ajalugu ja Poola · Eesti esiajalugu ja Poola ·
Pulli asula
Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
Eesti ajalugu ja Pulli asula · Eesti esiajalugu ja Pulli asula ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Eesti ajalugu ja Rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Rauaaeg ·
Raudvärava lahing
Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032.
Eesti ajalugu ja Raudvärava lahing · Eesti esiajalugu ja Raudvärava lahing ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ajalugu ja Revala · Eesti esiajalugu ja Revala ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Eesti ajalugu ja Rooma keisririik · Eesti esiajalugu ja Rooma keisririik ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Eesti ajalugu ja Rooma rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Rooma rauaaeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ajalugu ja Rootsi · Eesti esiajalugu ja Rootsi ·
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Eesti ajalugu ja Ruhnu · Eesti esiajalugu ja Ruhnu ·
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Eesti ajalugu ja Saaga · Eesti esiajalugu ja Saaga ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ajalugu ja Saaremaa · Eesti esiajalugu ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Sakala · Eesti esiajalugu ja Sakala ·
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Eesti ajalugu ja Salatsi jõgi · Eesti esiajalugu ja Salatsi jõgi ·
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Eesti ajalugu ja Salme laevmatused · Eesti esiajalugu ja Salme laevmatused ·
Säde jõgi
Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).
Eesti ajalugu ja Säde jõgi · Eesti esiajalugu ja Säde jõgi ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eesti ajalugu ja Semgalid · Eesti esiajalugu ja Semgalid ·
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Eesti ajalugu ja Siber · Eesti esiajalugu ja Siber ·
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Eesti ajalugu ja Sigtuna hävitamine · Eesti esiajalugu ja Sigtuna hävitamine ·
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Eesti ajalugu ja Silvia Laul · Eesti esiajalugu ja Silvia Laul ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti ajalugu ja Skandinaavia · Eesti esiajalugu ja Skandinaavia ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ajalugu ja Soome · Eesti esiajalugu ja Soome ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Eesti ajalugu ja Soome-ugri rahvad · Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Eesti ajalugu ja Soontagana · Eesti esiajalugu ja Soontagana ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Eesti ajalugu ja Sossolid · Eesti esiajalugu ja Sossolid ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Eesti ajalugu ja Stockholm · Eesti esiajalugu ja Stockholm ·
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Eesti ajalugu ja Sugukond · Eesti esiajalugu ja Sugukond ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre · Eesti esiajalugu ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ajalugu ja Taani · Eesti esiajalugu ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti ajalugu ja Taani kuningas · Eesti esiajalugu ja Taani kuningas ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Eesti ajalugu ja Tacitus · Eesti esiajalugu ja Tacitus ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ajalugu ja Tallinn · Eesti esiajalugu ja Tallinn ·
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Eesti ajalugu ja Tarandkalme · Eesti esiajalugu ja Tarandkalme ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ajalugu ja Tartu · Eesti esiajalugu ja Tartu ·
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Eesti ajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Eesti esiajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus ·
Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Eesti ajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg · Eesti esiajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ajalugu ja Ugandi · Eesti esiajalugu ja Ugandi ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Vaiga · Eesti esiajalugu ja Vaiga ·
Vakus
Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
Eesti ajalugu ja Vakus · Eesti esiajalugu ja Vakus ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Eesti ajalugu ja Valmiera · Eesti esiajalugu ja Valmiera ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ajalugu ja Valter Lang · Eesti esiajalugu ja Valter Lang ·
Vanem
Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
Eesti ajalugu ja Vanem · Eesti esiajalugu ja Vanem ·
Vanem rauaaeg
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Eesti ajalugu ja Vanem rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Vanem rauaaeg ·
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Eesti ajalugu ja Võrdsus · Eesti esiajalugu ja Võrdsus ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti ajalugu ja Võru · Eesti esiajalugu ja Võru ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Võrumaa · Eesti esiajalugu ja Võrumaa ·
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Eesti ajalugu ja Vello Lõugas · Eesti esiajalugu ja Vello Lõugas ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti ajalugu ja Venemaa · Eesti esiajalugu ja Venemaa ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ajalugu ja Virumaa · Eesti esiajalugu ja Virumaa ·
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Eesti ajalugu ja Weichseli jäätumine · Eesti esiajalugu ja Weichseli jäätumine ·
1170. aastad
1170.
1170. aastad ja Eesti ajalugu · 1170. aastad ja Eesti esiajalugu ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eesti ajalugu · 12. sajand ja Eesti esiajalugu ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti ajalugu · 13. sajand ja Eesti esiajalugu ·
1990. aastad
1990.
1990. aastad ja Eesti ajalugu · 1990. aastad ja Eesti esiajalugu ·
2. veebruar
2.
2. veebruar ja Eesti ajalugu · 2. veebruar ja Eesti esiajalugu ·
4. sajand
4.
4. sajand ja Eesti ajalugu · 4. sajand ja Eesti esiajalugu ·
5. aastatuhat eKr
5.
5. aastatuhat eKr ja Eesti ajalugu · 5. aastatuhat eKr ja Eesti esiajalugu ·
500 eKr
Aasta 500 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
500 eKr ja Eesti ajalugu · 500 eKr ja Eesti esiajalugu ·
6. sajand
6.
6. sajand ja Eesti ajalugu · 6. sajand ja Eesti esiajalugu ·
8. sajand
8.
8. sajand ja Eesti ajalugu · 8. sajand ja Eesti esiajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu
Võrdlus Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Eesti esiajalugu 767. Kuna neil ühist 141, Jaccard indeks on 7.66% = 141 / (1074 + 767).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: