Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 99 ühist asja (Unioonpeedia): Ain Mäesalu, Ajalooline Ajakiri, Albert (Riia piiskop), Alempois, Andres Tvauri, Anti Selart, Asti järv, Baltimaad, Baltisakslased, Carl Robert Jakobson, Coelestinus III, Eesti, Eesti ajalugu (raamatusari), Eesti esiajalugu, Eesti keskaeg, Eesti NSV, Eestimaa hertsogkond, Eestlased, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Fulco, Hansa Liit, Harri Moora, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Ingeri, Ivar Leimus, Jakob Hurt, Järvamaa, ..., Jüriöö ülestõus, Jogentagana, Kristlus, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Latgalid, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Läti Henrik, Leetopiss, Lihula, Lihula lahing, Lihula linnus, Liivimaa ordu, Liivlased, Lundi peapiiskop, Madisepäeva lahing, Mahtra sõda, Marika Mägi, Marksism, Mart Laar, Mati Laur, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Nurmekund, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Põhjasõda, Pihkva, Postimees, Rahvuslus, Rahvusromantism, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Sakala, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Salatsi jõgi, Semgalid, Skandinaavia, Soome, Soontagana, Stensby leping, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tartu piiskopkond, Ugandi, Urmas Eelmäe, Vabadussõda, Vaiga, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vasall, Võrdsus, Viljandi, Virumaa, 12. sajand, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 14. sajand. Laienda indeks (69 rohkem) »
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Ain Mäesalu ja Eesti ajalugu · Ain Mäesalu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Ajalooline Ajakiri ja Eesti ajalugu · Ajalooline Ajakiri ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti ajalugu · Alempois ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti ajalugu · Andres Tvauri ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti ajalugu · Anti Selart ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Asti järv ja Eesti ajalugu · Asti järv ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Eesti ajalugu · Baltimaad ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Eesti ajalugu · Baltisakslased ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Carl Robert Jakobson ja Eesti ajalugu · Carl Robert Jakobson ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Coelestinus III ja Eesti ajalugu · Coelestinus III ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti ajalugu (raamatusari)
"Eesti ajalugu" on üldkäsitlus Eesti ajaloost, mis ilmub aastast 1935.
Eesti ajalugu ja Eesti ajalugu (raamatusari) · Eesti ajalugu (raamatusari) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu · Eesti esiajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Eesti ajalugu ja Eesti keskaeg · Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Eesti ajalugu · Eesti NSV ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti ajalugu ja Eestlased · Eestlased ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Enn Tarvel · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Enn Tarvel ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Eesti ajalugu ja Evald Tõnisson · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Evald Tõnisson ·
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Eesti ajalugu ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Friedrich Reinhold Kreutzwald ·
Fulco
Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.
Eesti ajalugu ja Fulco · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Fulco ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Eesti ajalugu ja Hansa Liit · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hansa Liit ·
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Eesti ajalugu ja Harri Moora · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harri Moora ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Eesti ajalugu ja Heiki Valk · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Heiki Valk ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eesti ajalugu ja Ingeri · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ingeri ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Eesti ajalugu ja Ivar Leimus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ivar Leimus ·
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Eesti ajalugu ja Jakob Hurt · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jakob Hurt ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ajalugu ja Järvamaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Järvamaa ·
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Eesti ajalugu ja Jüriöö ülestõus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus ·
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Eesti ajalugu ja Jogentagana · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti ajalugu ja Kristlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kristlus ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eesti ajalugu ja Kuramaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti ajalugu ja Kuramaa piiskop · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa piiskop ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Latgalid · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Läänemaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ajalugu ja Läänemeri · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ajalugu ja Läti · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Eesti ajalugu ja Läti Henrik · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti Henrik ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Eesti ajalugu ja Leetopiss · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leetopiss ·
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Eesti ajalugu ja Lihula · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula ·
Lihula lahing
Lihula lahing toimus 1220.
Eesti ajalugu ja Lihula lahing · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula lahing ·
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Eesti ajalugu ja Lihula linnus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula linnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ajalugu ja Liivlased · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased ·
Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
Eesti ajalugu ja Lundi peapiiskop · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lundi peapiiskop ·
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Eesti ajalugu ja Madisepäeva lahing · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Madisepäeva lahing ·
Mahtra sõda
Mahtra sõda oli Eestimaa talupoegade ja Vene karistussalklaste vaheline kokkupõrge 2./14. juunil 1858 Mahtra mõisas Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Eesti ajalugu ja Mahtra sõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mahtra sõda ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Eesti ajalugu ja Marika Mägi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marika Mägi ·
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Eesti ajalugu ja Marksism · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marksism ·
Mart Laar
Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.
Eesti ajalugu ja Mart Laar · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mart Laar ·
Mati Laur
Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Mati Laur · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mati Laur ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Mõhu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõhu ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eesti ajalugu ja Nurmekund · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Nurmekund ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Eesti ajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otepää piiskopilinnus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eesti ajalugu ja Põhjasõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Põhjasõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti ajalugu ja Pihkva · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eesti ajalugu ja Postimees · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Postimees ·
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Eesti ajalugu ja Rahvuslus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rahvuslus ·
Rahvusromantism
Rahvusromantismiks (ka rahvusromantikaks) on nimetatud rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutavat kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuunda.
Eesti ajalugu ja Rahvusromantism · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rahvusromantism ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ajalugu ja Revala · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Revala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eesti ajalugu ja Richard Kleis · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Richard Kleis ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ajalugu ja Riia · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ajalugu ja Rootsi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ajalugu ja Saaremaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Sakala · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti ajalugu ja Saksa ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma riik ·
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Eesti ajalugu ja Salatsi jõgi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Salatsi jõgi ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eesti ajalugu ja Semgalid · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti ajalugu ja Skandinaavia · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Skandinaavia ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ajalugu ja Soome · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soome ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Eesti ajalugu ja Soontagana · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soontagana ·
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Eesti ajalugu ja Stensby leping · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Stensby leping ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ajalugu ja Taani · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti ajalugu ja Taani kuningas · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani kuningas ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ajalugu ja Tallinn · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinn ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ajalugu ja Ugandi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Urmas Eelmäe · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Urmas Eelmäe ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti ajalugu ja Vabadussõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vabadussõda ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Vaiga · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ajalugu ja Valter Lang · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valter Lang ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti ajalugu ja Vasall · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall ·
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Eesti ajalugu ja Võrdsus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võrdsus ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti ajalugu ja Viljandi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ajalugu ja Virumaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eesti ajalugu · 12. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti ajalugu · 13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
13. sajand Eestis
13.
13. sajand Eestis ja Eesti ajalugu · 13. sajand Eestis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eesti ajalugu · 14. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Võrdlus Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Eestlaste muistne vabadusvõitlus 370. Kuna neil ühist 99, Jaccard indeks on 6.86% = 99 / (1074 + 370).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
