Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika
Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Eesti, Eesti keel, Eesti Raamat, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Jakob Hurt, Läti, Läti Henrik, Paavst, Postimees, Richard Kleis, Rootsi, Stockholm, Tallinn, Tartu, 13. sajand, 14. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ajalugu ja Eesti keel · Eesti keel ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Eesti Raamat ja Eesti ajalugu · Eesti Raamat ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Eesti ajalugu ja Jakob Hurt · Henriku Liivimaa kroonika ja Jakob Hurt ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ajalugu ja Läti · Henriku Liivimaa kroonika ja Läti ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Eesti ajalugu ja Läti Henrik · Henriku Liivimaa kroonika ja Läti Henrik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Henriku Liivimaa kroonika ja Paavst ·
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Eesti ajalugu ja Postimees · Henriku Liivimaa kroonika ja Postimees ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eesti ajalugu ja Richard Kleis · Henriku Liivimaa kroonika ja Richard Kleis ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ajalugu ja Rootsi · Henriku Liivimaa kroonika ja Rootsi ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Eesti ajalugu ja Stockholm · Henriku Liivimaa kroonika ja Stockholm ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ajalugu ja Tallinn · Henriku Liivimaa kroonika ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ajalugu ja Tartu · Henriku Liivimaa kroonika ja Tartu ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti ajalugu · 13. sajand ja Henriku Liivimaa kroonika ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eesti ajalugu · 14. sajand ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika
Võrdlus Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Henriku Liivimaa kroonika 79. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 1.56% = 18 / (1074 + 79).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
