Sarnasusi Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu on 60 ühist asja (Unioonpeedia): Ajalooline Ajakiri, Alamsaksa keel, Alempois, Anti Selart, Eesti, Eestimaa hertsogkond, Gotthard Kettler, Hans Kruus, Härgmäe lahing, Järva foogt, Järvamaa, Karksi foogtkond, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Läänemaa, Läti, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Liivlased, Maasilinna foogtkond, Magnus, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Narva, Narva foogt, Nurmekund, Paavst, Paide, Pärnu, ..., Pärnu komtuur, Poola, Preislased, Raad, Rakvere, Reformatsioon, Riia, Riia peapiiskop, Riigivürst, Rootsi, Saaremaa, Sakala, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Taani, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tallinna komtuur, Vaiga, Valmiera, Vana-Liivimaa, Viljandi komtuur, Virumaa, Zygmunt II August, 13. sajand, 14. sajand, 1420. aastad, 15. sajand, 1520. aastad, 16. sajand. Laienda indeks (30 rohkem) »
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Ajalooline Ajakiri ja Eesti ajalugu · Ajalooline Ajakiri ja Liivimaa ordu ·
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Eesti ajalugu · Alamsaksa keel ja Liivimaa ordu ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti ajalugu · Alempois ja Liivimaa ordu ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti ajalugu · Anti Selart ja Liivimaa ordu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Liivimaa ordu ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti ajalugu ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Eesti ajalugu ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu ·
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Eesti ajalugu ja Hans Kruus · Hans Kruus ja Liivimaa ordu ·
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Eesti ajalugu ja Härgmäe lahing · Härgmäe lahing ja Liivimaa ordu ·
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Eesti ajalugu ja Järva foogt · Järva foogt ja Liivimaa ordu ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ajalugu ja Järvamaa · Järvamaa ja Liivimaa ordu ·
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Eesti ajalugu ja Karksi foogtkond · Karksi foogtkond ja Liivimaa ordu ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsog · Kuramaa hertsog ja Liivimaa ordu ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Eesti ajalugu ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Liivimaa ordu ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti ajalugu ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Liivimaa ordu ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Läänemaa · Läänemaa ja Liivimaa ordu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ajalugu ja Läti · Läti ja Liivimaa ordu ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti ajalugu ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maameister ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ajalugu ja Liivlased · Liivimaa ordu ja Liivlased ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Eesti ajalugu ja Maasilinna foogtkond · Liivimaa ordu ja Maasilinna foogtkond ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Eesti ajalugu ja Magnus · Liivimaa ordu ja Magnus ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Mõhu · Liivimaa ordu ja Mõhu ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti ajalugu ja Narva · Liivimaa ordu ja Narva ·
Narva foogt
Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.
Eesti ajalugu ja Narva foogt · Liivimaa ordu ja Narva foogt ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eesti ajalugu ja Nurmekund · Liivimaa ordu ja Nurmekund ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Liivimaa ordu ja Paavst ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Eesti ajalugu ja Paide · Liivimaa ordu ja Paide ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti ajalugu ja Pärnu · Liivimaa ordu ja Pärnu ·
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Eesti ajalugu ja Pärnu komtuur · Liivimaa ordu ja Pärnu komtuur ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti ajalugu ja Poola · Liivimaa ordu ja Poola ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Eesti ajalugu ja Preislased · Liivimaa ordu ja Preislased ·
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Eesti ajalugu ja Raad · Liivimaa ordu ja Raad ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Eesti ajalugu ja Rakvere · Liivimaa ordu ja Rakvere ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Eesti ajalugu ja Reformatsioon · Liivimaa ordu ja Reformatsioon ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ajalugu ja Riia · Liivimaa ordu ja Riia ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Eesti ajalugu ja Riia peapiiskop · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Eesti ajalugu ja Riigivürst · Liivimaa ordu ja Riigivürst ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ajalugu ja Rootsi · Liivimaa ordu ja Rootsi ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ajalugu ja Saaremaa · Liivimaa ordu ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Sakala · Liivimaa ordu ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti ajalugu ja Saksa ordu · Liivimaa ordu ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Liivimaa ordu ja Saksa-Rooma keiser ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ajalugu ja Taani · Liivimaa ordu ja Taani ·
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Eesti ajalugu ja Taani valdused Eestis · Liivimaa ordu ja Taani valdused Eestis ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ajalugu ja Tallinn · Liivimaa ordu ja Tallinn ·
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Eesti ajalugu ja Tallinna komtuur · Liivimaa ordu ja Tallinna komtuur ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Vaiga · Liivimaa ordu ja Vaiga ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Eesti ajalugu ja Valmiera · Liivimaa ordu ja Valmiera ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Eesti ajalugu ja Viljandi komtuur · Liivimaa ordu ja Viljandi komtuur ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ajalugu ja Virumaa · Liivimaa ordu ja Virumaa ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Eesti ajalugu ja Zygmunt II August · Liivimaa ordu ja Zygmunt II August ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti ajalugu · 13. sajand ja Liivimaa ordu ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eesti ajalugu · 14. sajand ja Liivimaa ordu ·
1420. aastad
1420.
1420. aastad ja Eesti ajalugu · 1420. aastad ja Liivimaa ordu ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Eesti ajalugu · 15. sajand ja Liivimaa ordu ·
1520. aastad
1520.
1520. aastad ja Eesti ajalugu · 1520. aastad ja Liivimaa ordu ·
16. sajand
16.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu
Võrdlus Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Liivimaa ordu 283. Kuna neil ühist 60, Jaccard indeks on 4.42% = 60 / (1074 + 283).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: