Sarnasusi Eesti ajalugu ja Liivimaa ristisõda
Eesti ajalugu ja Liivimaa ristisõda on 63 ühist asja (Unioonpeedia): Adam Bremenist, Albert (Riia piiskop), Anti Selart, Baltlased, Coelestinus III, Eesti, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Fulco, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Ivar Leimus, Järvamaa, Kristlus, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Latgalid, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Läti Henrik, Leedulased, Lihula lahing, Liivimaa ordu, Liivlased, Linnus, Linnusepiirkond, Madisepäeva lahing, ..., Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Norra, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Põhjala ristisõjad, Pihkva, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Rooma, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Sakala, Saksa ordu, Seelid, Semgalid, Soontagana, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Tartu piiskopkond, Ugandi, Urmas Eelmäe, Vaiga, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vasall, Vene, Virumaa, 12. sajand, 13. sajand. Laienda indeks (33 rohkem) »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Adam Bremenist ja Eesti ajalugu · Adam Bremenist ja Liivimaa ristisõda ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Liivimaa ristisõda ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti ajalugu · Anti Selart ja Liivimaa ristisõda ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Eesti ajalugu · Baltlased ja Liivimaa ristisõda ·
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Coelestinus III ja Eesti ajalugu · Coelestinus III ja Liivimaa ristisõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Liivimaa ristisõda ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti ajalugu ja Eestlased · Eestlased ja Liivimaa ristisõda ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eesti ajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Liivimaa ristisõda ·
Fulco
Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.
Eesti ajalugu ja Fulco · Fulco ja Liivimaa ristisõda ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Eesti ajalugu ja Heiki Valk · Heiki Valk ja Liivimaa ristisõda ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa ristisõda ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Eesti ajalugu ja Ivar Leimus · Ivar Leimus ja Liivimaa ristisõda ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ajalugu ja Järvamaa · Järvamaa ja Liivimaa ristisõda ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti ajalugu ja Kristlus · Kristlus ja Liivimaa ristisõda ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Eesti ajalugu ja Kuralased · Kuralased ja Liivimaa ristisõda ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eesti ajalugu ja Kuramaa · Kuramaa ja Liivimaa ristisõda ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti ajalugu ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Liivimaa ristisõda ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Latgalid · Latgalid ja Liivimaa ristisõda ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Läänemaa · Läänemaa ja Liivimaa ristisõda ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ajalugu ja Läänemeri · Läänemeri ja Liivimaa ristisõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ajalugu ja Läti · Läti ja Liivimaa ristisõda ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Eesti ajalugu ja Läti Henrik · Läti Henrik ja Liivimaa ristisõda ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Eesti ajalugu ja Leedulased · Leedulased ja Liivimaa ristisõda ·
Lihula lahing
Lihula lahing toimus 1220.
Eesti ajalugu ja Lihula lahing · Lihula lahing ja Liivimaa ristisõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ajalugu ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Eesti ajalugu ja Linnus · Liivimaa ristisõda ja Linnus ·
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Eesti ajalugu ja Linnusepiirkond · Liivimaa ristisõda ja Linnusepiirkond ·
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Eesti ajalugu ja Madisepäeva lahing · Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Eesti ajalugu ja Marika Mägi · Liivimaa ristisõda ja Marika Mägi ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Eesti ajalugu ja Norra · Liivimaa ristisõda ja Norra ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Eesti ajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Liivimaa ristisõda ja Otepää piiskopilinnus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Liivimaa ristisõda ja Paavst ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Eesti ajalugu ja Põhjala ristisõjad · Liivimaa ristisõda ja Põhjala ristisõjad ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti ajalugu ja Pihkva · Liivimaa ristisõda ja Pihkva ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ajalugu ja Revala · Liivimaa ristisõda ja Revala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eesti ajalugu ja Richard Kleis · Liivimaa ristisõda ja Richard Kleis ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ajalugu ja Riia · Liivimaa ristisõda ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Eesti ajalugu ja Rooma · Liivimaa ristisõda ja Rooma ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ajalugu ja Rootsi · Liivimaa ristisõda ja Rootsi ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond · Liivimaa ristisõda ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Sakala · Liivimaa ristisõda ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti ajalugu ja Saksa ordu · Liivimaa ristisõda ja Saksa ordu ·
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Eesti ajalugu ja Seelid · Liivimaa ristisõda ja Seelid ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eesti ajalugu ja Semgalid · Liivimaa ristisõda ja Semgalid ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Eesti ajalugu ja Soontagana · Liivimaa ristisõda ja Soontagana ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Sulev Vahtre · Liivimaa ristisõda ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ajalugu ja Taani · Liivimaa ristisõda ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti ajalugu ja Taani kuningas · Liivimaa ristisõda ja Taani kuningas ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Liivimaa ristisõda ja Tartu piiskopkond ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ajalugu ja Ugandi · Liivimaa ristisõda ja Ugandi ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Eesti ajalugu ja Urmas Eelmäe · Liivimaa ristisõda ja Urmas Eelmäe ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Vaiga · Liivimaa ristisõda ja Vaiga ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ajalugu ja Valter Lang · Liivimaa ristisõda ja Valter Lang ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Liivimaa ristisõda ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti ajalugu ja Vasall · Liivimaa ristisõda ja Vasall ·
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Eesti ajalugu ja Vene · Liivimaa ristisõda ja Vene ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ajalugu ja Virumaa · Liivimaa ristisõda ja Virumaa ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eesti ajalugu · 12. sajand ja Liivimaa ristisõda ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti ajalugu · 13. sajand ja Liivimaa ristisõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Liivimaa ristisõda ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Liivimaa ristisõda
Võrdlus Eesti ajalugu ja Liivimaa ristisõda
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Liivimaa ristisõda 236. Kuna neil ühist 63, Jaccard indeks on 4.81% = 63 / (1074 + 236).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Liivimaa ristisõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: