Sarnasusi Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eesti Omavalitsus, EKP Keskkomitee, Inimsusvastane kuritegu, Jüri Uluots, Juuniküüditamine, Narva, Narva jõgi, Narva-Jõesuu, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Otto Tiefi valitsus, Pärnu, Peipsi järv, Peterburi, Pihkva järv, Prantsusmaa, Riia, Ruhnu, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sinimägede lahing, Suvesõda, Tallinn, Tartu, Teine maailmasõda, Toompea, Umsiedlung, Võru, Viljandi, 15. juuli.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti ajalugu · Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Eesti Omavalitsus ja Eesti ajalugu · Eesti Omavalitsus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
EKP Keskkomitee ja Eesti ajalugu · EKP Keskkomitee ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Inimsusvastane kuritegu
Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
Eesti ajalugu ja Inimsusvastane kuritegu · Inimsusvastane kuritegu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Eesti ajalugu ja Jüri Uluots · Jüri Uluots ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Eesti ajalugu ja Juuniküüditamine · Juuniküüditamine ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti ajalugu ja Narva · Narva ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti ajalugu ja Narva jõgi · Narva jõgi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Eesti ajalugu ja Narva-Jõesuu · Narva-Jõesuu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Eesti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Eesti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Otto Tiefi valitsus
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse valitsuse Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953) oli Eesti Vabariigi 28.
Eesti ajalugu ja Otto Tiefi valitsus · Otto Tiefi valitsus ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti ajalugu ja Pärnu · Pärnu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti ajalugu ja Peipsi järv · Peipsi järv ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Eesti ajalugu ja Peterburi · Peterburi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Eesti ajalugu ja Pihkva järv · Pihkva järv ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Eesti ajalugu ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti ajalugu ja Riia · Riia ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Eesti ajalugu ja Ruhnu · Ruhnu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Eesti ajalugu ja Sinimägede lahing · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Sinimägede lahing ·
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Eesti ajalugu ja Suvesõda · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Suvesõda ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ajalugu ja Tallinn · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ajalugu ja Tartu · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Tartu ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti ajalugu ja Teine maailmasõda · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Teine maailmasõda ·
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Eesti ajalugu ja Toompea · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Toompea ·
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Eesti ajalugu ja Umsiedlung · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Umsiedlung ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti ajalugu ja Võru · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Võru ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti ajalugu ja Viljandi · Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ja Viljandi ·
15. juuli
15.
15. juuli ja Eesti ajalugu · 15. juuli ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Võrdlus Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) 220. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 2.32% = 30 / (1074 + 220).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: