Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti ajalugu ja Stefan Batory

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti ajalugu ja Stefan Batory

Eesti ajalugu vs. Stefan Batory

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Sarnasusi Eesti ajalugu ja Stefan Batory

Eesti ajalugu ja Stefan Batory on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Matejko, Liivimaa ordu, Maal, Pihkva, Prantsusmaa, Riia peapiiskopkond, Rzeczpospolita, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Tartu piiskopkond, Vojevood, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 12. detsember.

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Eesti ajalugu ja Ivan Julm · Ivan Julm ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Eesti ajalugu ja Jam-Zapolski vaherahu · Jam-Zapolski vaherahu ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Jan Matejko

Autoportree Jan Alojzy Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.

Eesti ajalugu ja Jan Matejko · Jan Matejko ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Maal

Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.

Eesti ajalugu ja Maal · Maal ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Eesti ajalugu ja Pihkva · Pihkva ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Eesti ajalugu ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Eesti ajalugu ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Stefan Batory ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Eesti ajalugu ja Vojevood · Stefan Batory ja Vojevood · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Eesti ajalugu ja Zygmunt II August · Stefan Batory ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Eesti ajalugu ja Zygmunt III Waza · Stefan Batory ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

12. detsember

12.

12. detsember ja Eesti ajalugu · 12. detsember ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti ajalugu ja Stefan Batory

Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Stefan Batory 78. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 1.39% = 16 / (1074 + 78).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Stefan Batory. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »