Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond
Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Alamsaksa keel, Albert (Riia piiskop), Alempois, Eesti keel, Ivan Julm, Jaroslav Tark, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Nurmekund, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Peipsi järv, Pihkva, Pihkva järv, Piiskopkond, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Saare-Lääne piiskop, Sakala, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Stiftifoogt, Taani valdused Eestis, Tartu, Tartu piiskop, Toomkapiitel, Ugandi, Vaiga, ..., Vana-Liivimaa, Vasall, Vastseliina, 16. sajand. Laienda indeks (4 rohkem) »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Eesti ajalugu · Alamsaksa keel ja Tartu piiskopkond ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti ajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Tartu piiskopkond ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti ajalugu · Alempois ja Tartu piiskopkond ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti ajalugu ja Eesti keel · Eesti keel ja Tartu piiskopkond ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Eesti ajalugu ja Ivan Julm · Ivan Julm ja Tartu piiskopkond ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eesti ajalugu ja Jaroslav Tark · Jaroslav Tark ja Tartu piiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti ajalugu ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Tartu piiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti ajalugu ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eesti ajalugu ja Nurmekund · Nurmekund ja Tartu piiskopkond ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Eesti ajalugu ja Otepää piiskopilinnus · Otepää piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ajalugu ja Paavst · Paavst ja Tartu piiskopkond ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti ajalugu ja Peipsi järv · Peipsi järv ja Tartu piiskopkond ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti ajalugu ja Pihkva · Pihkva ja Tartu piiskopkond ·
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Eesti ajalugu ja Pihkva järv · Pihkva järv ja Tartu piiskopkond ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Eesti ajalugu ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Eesti ajalugu ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Tartu piiskopkond ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Eesti ajalugu ja Riigivürst · Riigivürst ja Tartu piiskopkond ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti ajalugu ja Saare-Lääne piiskop · Saare-Lääne piiskop ja Tartu piiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Sakala · Sakala ja Tartu piiskopkond ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Tartu piiskopkond ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eesti ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Tartu piiskopkond ·
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Eesti ajalugu ja Stiftifoogt · Stiftifoogt ja Tartu piiskopkond ·
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Eesti ajalugu ja Taani valdused Eestis · Taani valdused Eestis ja Tartu piiskopkond ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ajalugu ja Tartu · Tartu ja Tartu piiskopkond ·
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Eesti ajalugu ja Tartu piiskop · Tartu piiskop ja Tartu piiskopkond ·
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Eesti ajalugu ja Toomkapiitel · Tartu piiskopkond ja Toomkapiitel ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ajalugu ja Ugandi · Tartu piiskopkond ja Ugandi ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Vaiga · Tartu piiskopkond ja Vaiga ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti ajalugu ja Vasall · Tartu piiskopkond ja Vasall ·
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Eesti ajalugu ja Vastseliina · Tartu piiskopkond ja Vastseliina ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Eesti ajalugu · 16. sajand ja Tartu piiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond
Võrdlus Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Tartu piiskopkond 92. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 2.92% = 34 / (1074 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Tartu piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
