Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Eestlased
Eesti esiajalugu ja Eestlased on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, ERR Novaator, Europiidne rass, Haplogrupp, Henriku Liivimaa kroonika, Jaroslav Tark, Kalevi Wiik, Kammkeraamika kultuur, Kivikirstkalme, Kunda kultuur, Kuralased, Latgalid, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Liivlased, Mongoliidne rass, Muinaskihelkond, Narva jõgi, Narva kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Nestori kroonika, Novgorodi vürst, Preisimaa, Rauaaeg, Rootsi, Saamid, Saxo Grammaticus, Semgalid, Soome, Soome-ugri keeled, ..., Soome-ugri rahvad, Sossolid, Taani, Tacitus, Tarandkalme, Tšuudid, Uurali keeled, Venemaa, Viikingiaeg, Volga. Laienda indeks (10 rohkem) »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti esiajalugu · Eesti ja Eestlased ·
ERR Novaator
ERR Novaator (kuni aastani 2015 Novaator) on Tartu Ülikooli ja Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal.
ERR Novaator ja Eesti esiajalugu · ERR Novaator ja Eestlased ·
Europiidne rass
Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, ka Caucasoid, "kaukaasia rass") on vananenud termin, mida on ajalooliselt kasutatud viitamaks heleda nahavärviga inimestele.
Eesti esiajalugu ja Europiidne rass · Eestlased ja Europiidne rass ·
Haplogrupp
Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat.
Eesti esiajalugu ja Haplogrupp · Eestlased ja Haplogrupp ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti esiajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Eestlased ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eesti esiajalugu ja Jaroslav Tark · Eestlased ja Jaroslav Tark ·
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Eesti esiajalugu ja Kalevi Wiik · Eestlased ja Kalevi Wiik ·
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika kultuur · Eestlased ja Kammkeraamika kultuur ·
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Eesti esiajalugu ja Kivikirstkalme · Eestlased ja Kivikirstkalme ·
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur · Eestlased ja Kunda kultuur ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Eesti esiajalugu ja Kuralased · Eestlased ja Kuralased ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti esiajalugu ja Latgalid · Eestlased ja Latgalid ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled · Eestlased ja Läänemeresoome keeled ·
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Eesti esiajalugu ja Läänemeresoomlased · Eestlased ja Läänemeresoomlased ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti esiajalugu ja Liivlased · Eestlased ja Liivlased ·
Mongoliidne rass
Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata inimkonna rassiline alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele.
Eesti esiajalugu ja Mongoliidne rass · Eestlased ja Mongoliidne rass ·
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkond · Eestlased ja Muinaskihelkond ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti esiajalugu ja Narva jõgi · Eestlased ja Narva jõgi ·
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Eesti esiajalugu ja Narva kultuur · Eestlased ja Narva kultuur ·
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika kultuur · Eestlased ja Nöörkeraamika kultuur ·
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Eesti esiajalugu ja Nestori kroonika · Eestlased ja Nestori kroonika ·
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Eesti esiajalugu ja Novgorodi vürst · Eestlased ja Novgorodi vürst ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eesti esiajalugu ja Preisimaa · Eestlased ja Preisimaa ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Eesti esiajalugu ja Rauaaeg · Eestlased ja Rauaaeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti esiajalugu ja Rootsi · Eestlased ja Rootsi ·
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Eesti esiajalugu ja Saamid · Eestlased ja Saamid ·
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Eesti esiajalugu ja Saxo Grammaticus · Eestlased ja Saxo Grammaticus ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eesti esiajalugu ja Semgalid · Eestlased ja Semgalid ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti esiajalugu ja Soome · Eestlased ja Soome ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti esiajalugu ja Soome-ugri keeled · Eestlased ja Soome-ugri keeled ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad · Eestlased ja Soome-ugri rahvad ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Eesti esiajalugu ja Sossolid · Eestlased ja Sossolid ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti esiajalugu ja Taani · Eestlased ja Taani ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Eesti esiajalugu ja Tacitus · Eestlased ja Tacitus ·
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Eesti esiajalugu ja Tarandkalme · Eestlased ja Tarandkalme ·
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Eesti esiajalugu ja Tšuudid · Eestlased ja Tšuudid ·
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Eesti esiajalugu ja Uurali keeled · Eestlased ja Uurali keeled ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti esiajalugu ja Venemaa · Eestlased ja Venemaa ·
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Eesti esiajalugu ja Viikingiaeg · Eestlased ja Viikingiaeg ·
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Eestlased ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Eestlased
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Eestlased
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Eestlased 139. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 4.42% = 40 / (767 + 139).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Eestlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
