Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled

Eesti esiajalugu vs. Läänemeresoome keeled

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg. Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled

Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Ahven, Balti keeled, Eesti, Etümoloogia, Euroopa, Germaani keeled, Haug, Hunt, Ilves, Indoeuroopa keeled, Jüri Viikberg, Koha, Kunda kultuur, Läänemeresoomlased, Läti, Mari Kendla, Norra, Paul Ariste, Põder, Peipsi järv, Rootsi, Ruhnu, Saarmas, Soome, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Substraat (lingvistika), Uurali algkeel, Võrtsjärv, Veliki Novgorod, ..., Venemaa, 13. sajand. Laienda indeks (2 rohkem) »

Ahven

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Ahven ja Eesti esiajalugu · Ahven ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Balti keeled ja Eesti esiajalugu · Balti keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Eesti esiajalugu · Eesti ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Eesti esiajalugu ja Etümoloogia · Etümoloogia ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Eesti esiajalugu ja Euroopa · Euroopa ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Eesti esiajalugu ja Germaani keeled · Germaani keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Eesti esiajalugu ja Haug · Haug ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Eesti esiajalugu ja Hunt · Hunt ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Ilves

Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.

Eesti esiajalugu ja Ilves · Ilves ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Eesti esiajalugu ja Indoeuroopa keeled · Indoeuroopa keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Jüri Viikberg

Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.

Eesti esiajalugu ja Jüri Viikberg · Jüri Viikberg ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Koha

Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.

Eesti esiajalugu ja Koha · Koha ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.

Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur · Kunda kultuur ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Eesti esiajalugu ja Läänemeresoomlased · Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Eesti esiajalugu ja Läti · Läänemeresoome keeled ja Läti · Näe rohkem »

Mari Kendla

Mari Kendla (sünninimi Mäger; sündinud 26. detsembril 1970) on eesti keeleteadlane.

Eesti esiajalugu ja Mari Kendla · Läänemeresoome keeled ja Mari Kendla · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Eesti esiajalugu ja Norra · Läänemeresoome keeled ja Norra · Näe rohkem »

Paul Ariste

Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).

Eesti esiajalugu ja Paul Ariste · Läänemeresoome keeled ja Paul Ariste · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Eesti esiajalugu ja Põder · Läänemeresoome keeled ja Põder · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Eesti esiajalugu ja Peipsi järv · Läänemeresoome keeled ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Eesti esiajalugu ja Rootsi · Läänemeresoome keeled ja Rootsi · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.

Eesti esiajalugu ja Ruhnu · Läänemeresoome keeled ja Ruhnu · Näe rohkem »

Saarmas

Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.

Eesti esiajalugu ja Saarmas · Läänemeresoome keeled ja Saarmas · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Eesti esiajalugu ja Soome · Läänemeresoome keeled ja Soome · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Eesti esiajalugu ja Soome-ugri keeled · Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad · Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »

Substraat (lingvistika)

Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.

Eesti esiajalugu ja Substraat (lingvistika) · Läänemeresoome keeled ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Eesti esiajalugu ja Uurali algkeel · Läänemeresoome keeled ja Uurali algkeel · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Eesti esiajalugu ja Võrtsjärv · Läänemeresoome keeled ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Eesti esiajalugu ja Veliki Novgorod · Läänemeresoome keeled ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Eesti esiajalugu ja Venemaa · Läänemeresoome keeled ja Venemaa · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Eesti esiajalugu · 13. sajand ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled

Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Läänemeresoome keeled 86. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 3.75% = 32 / (767 + 86).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Läänemeresoome keeled. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »