Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad
Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Anders Sunesen, Eestlased, Katoliku kirik, Kuralased, Kuramaa, Latgalid, Lembitu, Liivlased, Lundi peapiiskopkond, Mõõgavendade ordu, Paavst, Paganlus, Põhja-Euroopa, Põhjamaad, Preisimaa, Rügen, Ristisõjad, Rootsi, Rootsi kuningas, Taani kuningas, 12. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti esiajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Põhjala ristisõjad ·
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Anders Sunesen ja Eesti esiajalugu · Anders Sunesen ja Põhjala ristisõjad ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti esiajalugu ja Eestlased · Eestlased ja Põhjala ristisõjad ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Eesti esiajalugu ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Põhjala ristisõjad ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Eesti esiajalugu ja Kuralased · Kuralased ja Põhjala ristisõjad ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eesti esiajalugu ja Kuramaa · Kuramaa ja Põhjala ristisõjad ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti esiajalugu ja Latgalid · Latgalid ja Põhjala ristisõjad ·
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Eesti esiajalugu ja Lembitu · Lembitu ja Põhjala ristisõjad ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti esiajalugu ja Liivlased · Liivlased ja Põhjala ristisõjad ·
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Eesti esiajalugu ja Lundi peapiiskopkond · Lundi peapiiskopkond ja Põhjala ristisõjad ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti esiajalugu ja Paavst · Põhjala ristisõjad ja Paavst ·
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Eesti esiajalugu ja Paganlus · Põhjala ristisõjad ja Paganlus ·
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Eesti esiajalugu ja Põhja-Euroopa · Põhja-Euroopa ja Põhjala ristisõjad ·
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Eesti esiajalugu ja Põhjamaad · Põhjala ristisõjad ja Põhjamaad ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eesti esiajalugu ja Preisimaa · Põhjala ristisõjad ja Preisimaa ·
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Eesti esiajalugu ja Rügen · Põhjala ristisõjad ja Rügen ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Eesti esiajalugu ja Ristisõjad · Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti esiajalugu ja Rootsi · Põhjala ristisõjad ja Rootsi ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Eesti esiajalugu ja Rootsi kuningas · Põhjala ristisõjad ja Rootsi kuningas ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti esiajalugu ja Taani kuningas · Põhjala ristisõjad ja Taani kuningas ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eesti esiajalugu · 12. sajand ja Põhjala ristisõjad ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Põhjala ristisõjad 59. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 2.66% = 22 / (767 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Põhjala ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: