Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Taani
Eesti esiajalugu ja Taani on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Euroopa, Gesta Danorum, Ida-Euroopa, Järv, Kesk-Euroopa, Kivi, Kristlus, Laev, Läänemeri, Liustik, Lubjakivi, Mandrijää, Mõõgavendade ordu, Metskits, Neoliitikum, Norra, Ojamaa, Põhja-Eesti, Põhjamaad, Põllumajandus, Poola, Preisimaa, Rauaaeg, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Ruunikivi, Saaremaa, Saxo Grammaticus, ..., Skandinaavia, Soo, Taani kuningas, Taani väinad, Tallinn, Toompea loss, Tursk, Valdemar II, Venemaa, Viigerhüljes, Weichseli jäätumine, 8. sajand. Laienda indeks (12 rohkem) »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Eesti esiajalugu ja Euroopa · Euroopa ja Taani ·
Gesta Danorum
"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.
Eesti esiajalugu ja Gesta Danorum · Gesta Danorum ja Taani ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Eesti esiajalugu ja Ida-Euroopa · Ida-Euroopa ja Taani ·
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Eesti esiajalugu ja Järv · Järv ja Taani ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Eesti esiajalugu ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Taani ·
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Eesti esiajalugu ja Kivi · Kivi ja Taani ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti esiajalugu ja Kristlus · Kristlus ja Taani ·
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Eesti esiajalugu ja Laev · Laev ja Taani ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti esiajalugu ja Läänemeri · Läänemeri ja Taani ·
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Eesti esiajalugu ja Liustik · Liustik ja Taani ·
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Eesti esiajalugu ja Lubjakivi · Lubjakivi ja Taani ·
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Eesti esiajalugu ja Mandrijää · Mandrijää ja Taani ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Taani ·
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Eesti esiajalugu ja Metskits · Metskits ja Taani ·
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Eesti esiajalugu ja Neoliitikum · Neoliitikum ja Taani ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Eesti esiajalugu ja Norra · Norra ja Taani ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Eesti esiajalugu ja Ojamaa · Ojamaa ja Taani ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Eesti esiajalugu ja Põhja-Eesti · Põhja-Eesti ja Taani ·
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Eesti esiajalugu ja Põhjamaad · Põhjamaad ja Taani ·
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Eesti esiajalugu ja Põllumajandus · Põllumajandus ja Taani ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti esiajalugu ja Poola · Poola ja Taani ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eesti esiajalugu ja Preisimaa · Preisimaa ja Taani ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Eesti esiajalugu ja Rauaaeg · Rauaaeg ja Taani ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Eesti esiajalugu ja Rooma rauaaeg · Rooma rauaaeg ja Taani ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Eesti esiajalugu ja Rooma riik · Rooma riik ja Taani ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti esiajalugu ja Rootsi · Rootsi ja Taani ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Eesti esiajalugu ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Taani ·
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Eesti esiajalugu ja Ruunikivi · Ruunikivi ja Taani ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti esiajalugu ja Saaremaa · Saaremaa ja Taani ·
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Eesti esiajalugu ja Saxo Grammaticus · Saxo Grammaticus ja Taani ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti esiajalugu ja Skandinaavia · Skandinaavia ja Taani ·
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Eesti esiajalugu ja Soo · Soo ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti esiajalugu ja Taani kuningas · Taani ja Taani kuningas ·
Taani väinad
Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.
Eesti esiajalugu ja Taani väinad · Taani ja Taani väinad ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti esiajalugu ja Tallinn · Taani ja Tallinn ·
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Eesti esiajalugu ja Toompea loss · Taani ja Toompea loss ·
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Eesti esiajalugu ja Tursk · Taani ja Tursk ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eesti esiajalugu ja Valdemar II · Taani ja Valdemar II ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti esiajalugu ja Venemaa · Taani ja Venemaa ·
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Eesti esiajalugu ja Viigerhüljes · Taani ja Viigerhüljes ·
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Eesti esiajalugu ja Weichseli jäätumine · Taani ja Weichseli jäätumine ·
8. sajand
8.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Taani ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Taani
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Taani
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Taani 555. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 3.18% = 42 / (767 + 555).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Taani. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
