Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Valdemar II
Eesti esiajalugu ja Valdemar II on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Anders Sunesen, Knud VI, Läänemeri, Lindanise lahing, Mõõgavendade ordu, Norra, Paavst, Peapiiskop, Połack, Preisimaa, Saaremaa, Taani, Taani hindamisraamat, Taani kuningas, Tallinn, 11. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti esiajalugu · Albert (Riia piiskop) ja Valdemar II ·
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Anders Sunesen ja Eesti esiajalugu · Anders Sunesen ja Valdemar II ·
Knud VI
Taani vapist. Ainus teadaolev koopia sellest sümboolikast avastati Schwerinis Saksamaal 1879. aastal. Kuninga suletud kroon erineb avatud kroonidest tema järglaste pitseritel. Knud VI (taani: Knud Valdemarsøn; u 1163 – 12. november 1202) oli Taani kuningas (1182–1202).
Eesti esiajalugu ja Knud VI · Knud VI ja Valdemar II ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti esiajalugu ja Läänemeri · Läänemeri ja Valdemar II ·
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Eesti esiajalugu ja Lindanise lahing · Lindanise lahing ja Valdemar II ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Valdemar II ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Eesti esiajalugu ja Norra · Norra ja Valdemar II ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti esiajalugu ja Paavst · Paavst ja Valdemar II ·
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Eesti esiajalugu ja Peapiiskop · Peapiiskop ja Valdemar II ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Eesti esiajalugu ja Połack · Połack ja Valdemar II ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eesti esiajalugu ja Preisimaa · Preisimaa ja Valdemar II ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti esiajalugu ja Saaremaa · Saaremaa ja Valdemar II ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti esiajalugu ja Taani · Taani ja Valdemar II ·
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Eesti esiajalugu ja Taani hindamisraamat · Taani hindamisraamat ja Valdemar II ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti esiajalugu ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Valdemar II ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti esiajalugu ja Tallinn · Tallinn ja Valdemar II ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Eesti esiajalugu · 11. sajand ja Valdemar II ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Valdemar II ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Valdemar II
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Valdemar II
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Valdemar II 81. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 2.00% = 17 / (767 + 81).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Valdemar II. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
