Sarnasusi Eesti haldusjaotus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eesti haldusjaotus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Alempois, Daugava, Daugavgrīva, Eesti, Eesti NSV, Eestimaa hertsogkond, Eestlased, Harjumaa, Ingeri, Järvamaa, Läänemaa, Läti, Legaat, Lihula, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Nurmekund, Paavst, Põhjasõda, Revala, Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Sakala, Taani Kuningriik, Tallinn, Tartu piiskopkond, ..., Ugandi, Vabadussõda, Vaiga, Valdemar II, Vasall, Viljandi, Virumaa, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 14. sajand. Laienda indeks (10 rohkem) »
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti haldusjaotus · Alempois ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Eesti haldusjaotus · Daugava ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Daugavgrīva ja Eesti haldusjaotus · Daugavgrīva ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti haldusjaotus · Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Eesti haldusjaotus · Eesti NSV ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti haldusjaotus ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti haldusjaotus ja Eestlased · Eestlased ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti haldusjaotus ja Harjumaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harjumaa ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eesti haldusjaotus ja Ingeri · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ingeri ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti haldusjaotus ja Järvamaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Järvamaa ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti haldusjaotus ja Läänemaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti haldusjaotus ja Läti · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Eesti haldusjaotus ja Legaat · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Legaat ·
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Eesti haldusjaotus ja Lihula · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti haldusjaotus ja Liivimaa ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti haldusjaotus ja Mõõgavendade ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti haldusjaotus ja Mõhu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõhu ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eesti haldusjaotus ja Nurmekund · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Nurmekund ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti haldusjaotus ja Paavst · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eesti haldusjaotus ja Põhjasõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Põhjasõda ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti haldusjaotus ja Revala · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Revala ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti haldusjaotus ja Riia · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti haldusjaotus ja Riia peapiiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti haldusjaotus ja Rootsi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti haldusjaotus ja Saare-Lääne piiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti haldusjaotus ja Saaremaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti haldusjaotus ja Sakala · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Eesti haldusjaotus ja Taani Kuningriik · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani Kuningriik ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti haldusjaotus ja Tallinn · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinn ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti haldusjaotus ja Tartu piiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti haldusjaotus ja Ugandi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Eesti haldusjaotus ja Vabadussõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vabadussõda ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti haldusjaotus ja Vaiga · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eesti haldusjaotus ja Valdemar II · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valdemar II ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti haldusjaotus ja Vasall · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti haldusjaotus ja Viljandi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti haldusjaotus ja Virumaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti haldusjaotus · 13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
13. sajand Eestis
13.
13. sajand Eestis ja Eesti haldusjaotus · 13. sajand Eestis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eesti haldusjaotus · 14. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti haldusjaotus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ühist
- Millised on sarnasused Eesti haldusjaotus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Võrdlus Eesti haldusjaotus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eesti haldusjaotus on 726 suhted, samas Eestlaste muistne vabadusvõitlus 370. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 3.65% = 40 / (726 + 370).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti haldusjaotus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: