Sarnasusi Eesti haldusjaotus ja Läänemaa
Eesti haldusjaotus ja Läänemaa on 63 ühist asja (Unioonpeedia): Alempois, Asehalduskord, Audru kihelkond, Eesti, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emmaste kihelkond, Gustav II Adolf, Haapsalu, Haapsalu härraskond, Haapsalu piiskopilinnus, Hanila kihelkond, Harjumaa, Hiiu maakond, Hiiu maakond (1946–1950), Hiiumaa, Jakob De la Gardie, Karuse kihelkond, Käina kihelkond, Kihelkond, Kirbla kihelkond, Krahv, Kullamaa kihelkond, Lääne kreis, Lääne maakond, Lääne-Nigula kihelkond, Legaat, Lihula, Lihula kihelkond, Lihula komtuurkond, Liivimaa ordu, ..., Linnusepiirkond, Martna kihelkond, Märjamaa, Märjamaa kihelkond, Mõõgavendade ordu, Mihkli kihelkond, Muinaskihelkond, Noarootsi kihelkond, Paavst, Pärnu maakond, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa, Pühalepa kihelkond, Rapla maakond, Reigi kihelkond, Revala, Ridala kihelkond, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rootsi aeg, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (maakond), Sakala, Tallinn, Tallinna asehaldurkond, Tõstamaa kihelkond, Ugandi, Valdemar II, Varbla kihelkond, Venemaa Keisririik, Vigala kihelkond, Viljandi, Vormsi kihelkond. Laienda indeks (33 rohkem) »
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti haldusjaotus · Alempois ja Läänemaa ·
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Asehalduskord ja Eesti haldusjaotus · Asehalduskord ja Läänemaa ·
Audru kihelkond
Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Audru kihelkond ja Eesti haldusjaotus · Audru kihelkond ja Läänemaa ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti haldusjaotus · Eesti ja Läänemaa ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eesti haldusjaotus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemaa ·
Emmaste kihelkond
Emmaste kirik Emmaste kihelkond (lühend Emm; saksa keeles Kirchspiel Emmast) oli haldusüksus Läänemaal.
Eesti haldusjaotus ja Emmaste kihelkond · Emmaste kihelkond ja Läänemaa ·
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Eesti haldusjaotus ja Gustav II Adolf · Gustav II Adolf ja Läänemaa ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti haldusjaotus ja Haapsalu · Haapsalu ja Läänemaa ·
Haapsalu härraskond
Krahv Jakob De la Gardie (1583 Tallinn – 1652 Stockholm) Haapsalu härraskond oli 1628–1691 Läänemaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.
Eesti haldusjaotus ja Haapsalu härraskond · Haapsalu härraskond ja Läänemaa ·
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17. sajandini.
Eesti haldusjaotus ja Haapsalu piiskopilinnus · Haapsalu piiskopilinnus ja Läänemaa ·
Hanila kihelkond
Hanila kirik Hanila kihelkond (lühend Han; saksa keeles Kirchspiel Hannehl) on kihelkond Läänemaal ja oli Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Hanila kihelkond · Hanila kihelkond ja Läänemaa ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti haldusjaotus ja Harjumaa · Harjumaa ja Läänemaa ·
Hiiu maakond
Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti haldusjaotus ja Hiiu maakond · Hiiu maakond ja Läänemaa ·
Hiiu maakond (1946–1950)
Hiiu maakond oli Eesti NSV haldusüksus, mis eksisteeris aastail 1946–1950.
Eesti haldusjaotus ja Hiiu maakond (1946–1950) · Hiiu maakond (1946–1950) ja Läänemaa ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eesti haldusjaotus ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Läänemaa ·
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Eesti haldusjaotus ja Jakob De la Gardie · Jakob De la Gardie ja Läänemaa ·
Karuse kihelkond
Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Karuse kihelkond · Karuse kihelkond ja Läänemaa ·
Käina kihelkond
Käina kirik Käina kihelkond (lühend Käi; saksa keeles Kirchspiel Keinis, varem ka Keina kihelkond) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Kassaril ning väiksematel saartel.
Eesti haldusjaotus ja Käina kihelkond · Käina kihelkond ja Läänemaa ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Eesti haldusjaotus ja Kihelkond · Kihelkond ja Läänemaa ·
Kirbla kihelkond
Kirbla Püha Nikolause kirik Kirbla kihelkond (lühend Kir; saksa keeles Kirchspiel Kirrefer) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Kirbla kihelkond · Kirbla kihelkond ja Läänemaa ·
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Eesti haldusjaotus ja Krahv · Krahv ja Läänemaa ·
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Kullamaa kihelkond · Kullamaa kihelkond ja Läänemaa ·
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Eesti haldusjaotus ja Lääne kreis · Lääne kreis ja Läänemaa ·
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Eesti haldusjaotus ja Lääne maakond · Lääne maakond ja Läänemaa ·
Lääne-Nigula kihelkond
Lääne-Nigula kirik Lääne-Nigula kihelkond (lühend LNg; saksa keeles Kirchspiel Poenal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Lääne-Nigula kihelkond · Lääne-Nigula kihelkond ja Läänemaa ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Eesti haldusjaotus ja Legaat · Läänemaa ja Legaat ·
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Eesti haldusjaotus ja Lihula · Läänemaa ja Lihula ·
Lihula kihelkond
Lihula kirik Lihula kihelkond (lühend Lih; saksa keeles Kirchspiel Leal) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Lihula kihelkond · Läänemaa ja Lihula kihelkond ·
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Eesti haldusjaotus ja Lihula komtuurkond · Läänemaa ja Lihula komtuurkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti haldusjaotus ja Liivimaa ordu · Läänemaa ja Liivimaa ordu ·
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Eesti haldusjaotus ja Linnusepiirkond · Läänemaa ja Linnusepiirkond ·
Martna kihelkond
Martna kirik Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Martna kihelkond · Läänemaa ja Martna kihelkond ·
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Eesti haldusjaotus ja Märjamaa · Läänemaa ja Märjamaa ·
Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Märjamaa kihelkond · Läänemaa ja Märjamaa kihelkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti haldusjaotus ja Mõõgavendade ordu · Läänemaa ja Mõõgavendade ordu ·
Mihkli kihelkond
Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Mihkli kihelkond · Läänemaa ja Mihkli kihelkond ·
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Eesti haldusjaotus ja Muinaskihelkond · Läänemaa ja Muinaskihelkond ·
Noarootsi kihelkond
Noarootsi kirik Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rootsi keeles Nuckö socken, saksa keeles Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Noarootsi kihelkond · Läänemaa ja Noarootsi kihelkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti haldusjaotus ja Paavst · Läänemaa ja Paavst ·
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Eesti haldusjaotus ja Pärnu maakond · Läänemaa ja Pärnu maakond ·
Pärnu-Jaagupi kihelkond
Pärnu-Jaagupi kihelkond (lühend PJg; saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Eesti haldusjaotus ja Pärnu-Jaagupi kihelkond · Läänemaa ja Pärnu-Jaagupi kihelkond ·
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Eesti haldusjaotus ja Pärnumaa · Läänemaa ja Pärnumaa ·
Pühalepa kihelkond
Pühalepa kirik Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa keeles Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Pühalepa kihelkond · Läänemaa ja Pühalepa kihelkond ·
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti haldusjaotus ja Rapla maakond · Läänemaa ja Rapla maakond ·
Reigi kihelkond
Reigi kirik Reigi pastoraadihoone Reigi kihelkond (lühend Rei; saksa keeles Kirchspiel Roicks) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Reigi kihelkond · Läänemaa ja Reigi kihelkond ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti haldusjaotus ja Revala · Läänemaa ja Revala ·
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Ridala kihelkond · Läänemaa ja Ridala kihelkond ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti haldusjaotus ja Riia peapiiskopkond · Läänemaa ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti haldusjaotus ja Rootsi · Läänemaa ja Rootsi ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Eesti haldusjaotus ja Rootsi aeg · Läänemaa ja Rootsi aeg ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti haldusjaotus ja Saare-Lääne piiskopkond · Läänemaa ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Eesti haldusjaotus ja Saaremaa (maakond) · Läänemaa ja Saaremaa (maakond) ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti haldusjaotus ja Sakala · Läänemaa ja Sakala ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti haldusjaotus ja Tallinn · Läänemaa ja Tallinn ·
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Eesti haldusjaotus ja Tallinna asehaldurkond · Läänemaa ja Tallinna asehaldurkond ·
Tõstamaa kihelkond
Tõstamaa kihelkond (lühend Tõs) on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Tõstamaa kihelkond · Läänemaa ja Tõstamaa kihelkond ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti haldusjaotus ja Ugandi · Läänemaa ja Ugandi ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eesti haldusjaotus ja Valdemar II · Läänemaa ja Valdemar II ·
Varbla kihelkond
Varbla kirik Varbla kihelkond (lühend Var) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Eesti haldusjaotus ja Varbla kihelkond · Läänemaa ja Varbla kihelkond ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Eesti haldusjaotus ja Venemaa Keisririik · Läänemaa ja Venemaa Keisririik ·
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Eesti haldusjaotus ja Vigala kihelkond · Läänemaa ja Vigala kihelkond ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti haldusjaotus ja Viljandi · Läänemaa ja Viljandi ·
Vormsi kihelkond
Vormsi kirik Vormsi kihelkond (lühend Vor; rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Kirchspiel Worms) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Vormsi saarel.
Eesti haldusjaotus ja Vormsi kihelkond · Läänemaa ja Vormsi kihelkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti haldusjaotus ja Läänemaa ühist
- Millised on sarnasused Eesti haldusjaotus ja Läänemaa
Võrdlus Eesti haldusjaotus ja Läänemaa
Eesti haldusjaotus on 726 suhted, samas Läänemaa 175. Kuna neil ühist 63, Jaccard indeks on 6.99% = 63 / (726 + 175).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti haldusjaotus ja Läänemaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: