Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti kaitsevägi ja Viktor Kingissepp

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti kaitsevägi ja Viktor Kingissepp

Eesti kaitsevägi vs. Viktor Kingissepp

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas. Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.

Sarnasusi Eesti kaitsevägi ja Viktor Kingissepp

Eesti kaitsevägi ja Viktor Kingissepp on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eesti kaitsevägi, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Nõukogude Venemaa, Punaarmee, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tallinn, Vabadussõda, Veebruarirevolutsioon.

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Eesti kaitsevägi · Eesti ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Eesti kaitsevägi ja Eesti kaitsevägi · Eesti kaitsevägi ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Eesti kaitsevägi ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Eesti kaitsevägi ja Nõukogude Venemaa · Nõukogude Venemaa ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Eesti kaitsevägi ja Punaarmee · Punaarmee ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Eesti kaitsevägi ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Eesti kaitsevägi ja Tallinn · Tallinn ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Eesti kaitsevägi ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Eesti kaitsevägi ja Veebruarirevolutsioon · Veebruarirevolutsioon ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti kaitsevägi ja Viktor Kingissepp

Eesti kaitsevägi on 138 suhted, samas Viktor Kingissepp 205. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 2.62% = 9 / (138 + 205).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti kaitsevägi ja Viktor Kingissepp. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »