Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keel ja Liivi keel
Eesti keel ja Liivi keel on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Balti keeled, Eesti keel, Emakeele Sihtasutus, Karl Pajusalu, Keel, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Lõunaeesti keeled, Palatalisatsioon, Põhjaeesti murded, Soome-ugri keeled, Tartu, Täishäälik, Uurali keeled.
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Balti keeled ja Eesti keel · Balti keeled ja Liivi keel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Liivi keel ·
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Eesti keel ja Emakeele Sihtasutus · Emakeele Sihtasutus ja Liivi keel ·
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Karl Pajusalu · Karl Pajusalu ja Liivi keel ·
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Eesti keel ja Keel · Keel ja Liivi keel ·
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel · Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome keeled ja Liivi keel ·
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Eesti keel ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Liivi keel ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Eesti keel ja Lõunaeesti keeled · Lõunaeesti keeled ja Liivi keel ·
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Eesti keel ja Palatalisatsioon · Liivi keel ja Palatalisatsioon ·
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Eesti keel ja Põhjaeesti murded · Liivi keel ja Põhjaeesti murded ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Liivi keel ja Soome-ugri keeled ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keel ja Tartu · Liivi keel ja Tartu ·
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Eesti keel ja Täishäälik · Liivi keel ja Täishäälik ·
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Liivi keel ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Liivi keel
Võrdlus Eesti keel ja Liivi keel
Eesti keel on 123 suhted, samas Liivi keel 72. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.69% = 15 / (123 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Liivi keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
