Sarnasusi Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel
Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Balti keeled, Eesti, Eesti keel, Esiaeg, Germaani keeled, Läänemeresoome keeled, Lõunaeesti keeled, Murre, Soome-ugri keeled, Tartu, Uurali keeled.
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Balti keeled ja Eesti keel · Balti keeled ja Läänemeresoome algkeel ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti keel · Eesti ja Läänemeresoome algkeel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel ·
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Eesti keel ja Esiaeg · Esiaeg ja Läänemeresoome algkeel ·
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Eesti keel ja Germaani keeled · Germaani keeled ja Läänemeresoome algkeel ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome algkeel ja Läänemeresoome keeled ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Eesti keel ja Lõunaeesti keeled · Läänemeresoome algkeel ja Lõunaeesti keeled ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Eesti keel ja Murre · Läänemeresoome algkeel ja Murre ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Läänemeresoome algkeel ja Soome-ugri keeled ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keel ja Tartu · Läänemeresoome algkeel ja Tartu ·
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Eesti keel ja Uurali keeled · Läänemeresoome algkeel ja Uurali keeled ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel
Võrdlus Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel
Eesti keel on 123 suhted, samas Läänemeresoome algkeel 83. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 5.34% = 11 / (123 + 83).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: