Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keel ja Lõunaeesti keeled
Eesti keel ja Lõunaeesti keeled on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti keel, Eesti kirjakeel, Keel, Kirjakeel, Läänemeresoome algkeel, Meieisapalve, Mulgi keel, Mulgi Kultuuri Instituut, Murderühm, Murrak, Murre, Põhjaeesti kirjakeel, Seto Instituut, Setu keel, Tartu Ülikool, Tartu keel, Võru Instituut, Võru keel, Võru kirjakeel.
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Lõunaeesti keeled ·
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Eesti keel ja Eesti kirjakeel · Eesti kirjakeel ja Lõunaeesti keeled ·
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Eesti keel ja Keel · Keel ja Lõunaeesti keeled ·
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Eesti keel ja Kirjakeel · Kirjakeel ja Lõunaeesti keeled ·
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel · Läänemeresoome algkeel ja Lõunaeesti keeled ·
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Eesti keel ja Meieisapalve · Lõunaeesti keeled ja Meieisapalve ·
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Eesti keel ja Mulgi keel · Lõunaeesti keeled ja Mulgi keel ·
Mulgi Kultuuri Instituut
Mulgi Kultuuri Instituut on mulgi kultuuri arendav instituut.
Eesti keel ja Mulgi Kultuuri Instituut · Lõunaeesti keeled ja Mulgi Kultuuri Instituut ·
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Eesti keel ja Murderühm · Lõunaeesti keeled ja Murderühm ·
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Eesti keel ja Murrak · Lõunaeesti keeled ja Murrak ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Eesti keel ja Murre · Lõunaeesti keeled ja Murre ·
Põhjaeesti kirjakeel
Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.
Eesti keel ja Põhjaeesti kirjakeel · Lõunaeesti keeled ja Põhjaeesti kirjakeel ·
Seto Instituut
Sihtasutus Seto Instituut tegeleb Setumaa ja setu kultuuri alase teadustöö koordineerimise ja edendamisega ning selle tulemuste avalikustamisega.
Eesti keel ja Seto Instituut · Lõunaeesti keeled ja Seto Instituut ·
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Eesti keel ja Setu keel · Lõunaeesti keeled ja Setu keel ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti keel ja Tartu Ülikool · Lõunaeesti keeled ja Tartu Ülikool ·
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Eesti keel ja Tartu keel · Lõunaeesti keeled ja Tartu keel ·
Võru Instituut
Võru Instituudi sissepääs Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.
Eesti keel ja Võru Instituut · Lõunaeesti keeled ja Võru Instituut ·
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Eesti keel ja Võru keel · Lõunaeesti keeled ja Võru keel ·
Võru kirjakeel
võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.
Eesti keel ja Võru kirjakeel · Lõunaeesti keeled ja Võru kirjakeel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Lõunaeesti keeled ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Lõunaeesti keeled
Võrdlus Eesti keel ja Lõunaeesti keeled
Eesti keel on 123 suhted, samas Lõunaeesti keeled 48. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 11.11% = 19 / (123 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Lõunaeesti keeled. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
