Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keel ja Vadja keel
Eesti keel ja Vadja keel on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eesti keel, Eesti Keele Instituut, Emakeel, Emakeele Sihtasutus, Idamurre, Kirderanniku murded, Läänemeresoome keeled, Murre, Põhjaeesti murded, Soome-ugri keeled, Tartu, Tartu Ülikool, Uurali keeled.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti keel · Eesti ja Vadja keel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Vadja keel ·
Eesti Keele Instituut
EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.
Eesti Keele Instituut ja Eesti keel · Eesti Keele Instituut ja Vadja keel ·
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Eesti keel ja Emakeel · Emakeel ja Vadja keel ·
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Eesti keel ja Emakeele Sihtasutus · Emakeele Sihtasutus ja Vadja keel ·
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Eesti keel ja Idamurre · Idamurre ja Vadja keel ·
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Eesti keel ja Kirderanniku murded · Kirderanniku murded ja Vadja keel ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome keeled ja Vadja keel ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Eesti keel ja Murre · Murre ja Vadja keel ·
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Eesti keel ja Põhjaeesti murded · Põhjaeesti murded ja Vadja keel ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Soome-ugri keeled ja Vadja keel ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keel ja Tartu · Tartu ja Vadja keel ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti keel ja Tartu Ülikool · Tartu Ülikool ja Vadja keel ·
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Vadja keel ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Vadja keel
Võrdlus Eesti keel ja Vadja keel
Eesti keel on 123 suhted, samas Vadja keel 77. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 7.00% = 14 / (123 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Vadja keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
