Sarnasusi Eesti keel ja Võru keel
Eesti keel ja Võru keel on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eesti keel, Ellen Niit, Emakeel, Jüri Viikberg, Karl Pajusalu, Kõrisulghäälik, Läänemeresoome keeled, Lõunaeesti keeled, Mulgi keel, Murrak, Murre, Peeter Päll, Setod, Setu keel, Soome-ugri keeled, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu keel, Täishäälik, Tiit Hennoste, Uma Leht, Uurali keeled, Võru Instituut, Võru kirjakeel, Võrukeelne Vikipeedia, Vokaalharmoonia, 20. sajand.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti keel · Eesti ja Võru keel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Võru keel ·
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Eesti keel ja Ellen Niit · Ellen Niit ja Võru keel ·
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Eesti keel ja Emakeel · Emakeel ja Võru keel ·
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Jüri Viikberg · Jüri Viikberg ja Võru keel ·
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Karl Pajusalu · Karl Pajusalu ja Võru keel ·
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Eesti keel ja Kõrisulghäälik · Kõrisulghäälik ja Võru keel ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome keeled ja Võru keel ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Eesti keel ja Lõunaeesti keeled · Lõunaeesti keeled ja Võru keel ·
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Eesti keel ja Mulgi keel · Mulgi keel ja Võru keel ·
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Eesti keel ja Murrak · Murrak ja Võru keel ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Eesti keel ja Murre · Murre ja Võru keel ·
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Eesti keel ja Peeter Päll · Peeter Päll ja Võru keel ·
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Eesti keel ja Setod · Setod ja Võru keel ·
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Eesti keel ja Setu keel · Setu keel ja Võru keel ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Soome-ugri keeled ja Võru keel ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keel ja Tartu · Tartu ja Võru keel ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Eesti keel ja Tartu Ülikool · Tartu Ülikool ja Võru keel ·
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Eesti keel ja Tartu keel · Tartu keel ja Võru keel ·
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Eesti keel ja Täishäälik · Täishäälik ja Võru keel ·
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Eesti keel ja Tiit Hennoste · Tiit Hennoste ja Võru keel ·
Uma Leht
Uma Leht on kaks korda kuus ilmuv võrukeelne ajaleht.
Eesti keel ja Uma Leht · Uma Leht ja Võru keel ·
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Eesti keel ja Uurali keeled · Uurali keeled ja Võru keel ·
Võru Instituut
Võru Instituudi sissepääs Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.
Eesti keel ja Võru Instituut · Võru Instituut ja Võru keel ·
Võru kirjakeel
võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.
Eesti keel ja Võru kirjakeel · Võru keel ja Võru kirjakeel ·
Võrukeelne Vikipeedia
Võrukeelse Vikipeedia logo Sulev Iva rääkimas võrukeelsest Vikipeediast Võrukeelse Vikipeedia kokkusaamine 2023. aastal Tartus Võrukeelne Vikipeedia on Vikipeedia võrukeelne versioon.
Eesti keel ja Võrukeelne Vikipeedia · Võru keel ja Võrukeelne Vikipeedia ·
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Eesti keel ja Vokaalharmoonia · Võru keel ja Vokaalharmoonia ·
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Võru keel ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Võru keel
Võrdlus Eesti keel ja Võru keel
Eesti keel on 123 suhted, samas Võru keel 99. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 12.61% = 28 / (123 + 99).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Võru keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: