Sisukord
123 suhted: Adrian Virginius, Alamsaksa laenud eesti keeles, Allkeel, Alutaguse murre, Anton thor Helle, Arvi Tavast, Üitsainus Mulgimaa, Balti keeled, Balti laenud eesti keeles, Diftong, Eesti, Eesti keel, Eesti Keel, Eesti keele akadeemiline välisõpe, Eesti keele grammatika, Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Kaitse Ühing, Eesti keele uurimine, Eesti kirjakeel, Eesti kirjakeele norm, Eesti tähestik, Eesti viipekeel, Eestikeelne Vikipeedia, Eestlased, Ellen Niit, Ellen Niit (teadlane), Emakeel, Emakeele Sihtasutus, Esiaeg, Estonica, Euroopa Liidu ametlikud keeled, Foneem, Germaani keeled, Germaani laenud eesti keeles, Heinrich Stahl, Idamurre, Indoeuroopa laenud eesti keeles, Indoiraani laenud eesti keeles, Jaan Kaplinski, Jüri Valge, Jüri Viikberg, Joachim Rossihnius, Johann Hornung, John McWhorter, Karl Pajusalu, Kõnekeel, Kõrisulghäälik, Keel, Keelehooldekeskus, Keskmurde kirderühm, ... Laienda indeks (73 rohkem) »
- Eesti keeled
- Läänemeresoome keeled
Adrian Virginius
Adrian Virginiuse mälestuskivi Kambja kiriku kõrval Adrian Virginius (ka Adrian Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin; 20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) oli eesti vaimulik (Puhja ja Otepää pastor), piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja.
Vaata Eesti keel ja Adrian Virginius
Alamsaksa laenud eesti keeles
Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved.
Vaata Eesti keel ja Alamsaksa laenud eesti keeles
Allkeel
Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.
Vaata Eesti keel ja Allkeel
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Vaata Eesti keel ja Alutaguse murre
Anton thor Helle
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.
Vaata Eesti keel ja Anton thor Helle
Arvi Tavast
Arvi Tavast allkirjastamas avaliku omandi manifesti, 25. august 2021 Arvi Tavast (sündinud 27. aprillil 1969 Tallinnas) on eesti keeleteadlane (tõlketeoreetik ja terminoloog) ning ettevõtja.
Vaata Eesti keel ja Arvi Tavast
Üitsainus Mulgimaa
"Üitsainus Mulgimaa" on alates 2008.
Vaata Eesti keel ja Üitsainus Mulgimaa
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Vaata Eesti keel ja Balti keeled
Balti laenud eesti keeles
Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Vaata Eesti keel ja Balti laenud eesti keeles
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Vaata Eesti keel ja Diftong
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti keel ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Eesti keel ja Eesti keel
Eesti Keel
Eesti Keel oli Tartus aastatel 1922–1940 ilmunud Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri.
Vaata Eesti keel ja Eesti Keel
Eesti keele akadeemiline välisõpe
Eesti keele akadeemilise õpetamise traditsioon on kõige pikem Soomes ja Rootsis.
Vaata Eesti keel ja Eesti keele akadeemiline välisõpe
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Vaata Eesti keel ja Eesti keele grammatika
Eesti Keele Instituut
EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.
Vaata Eesti keel ja Eesti Keele Instituut
Eesti Keele Kaitse Ühing
Eesti Keele Kaitse Ühing (lühend EKKÜ) on 12.
Vaata Eesti keel ja Eesti Keele Kaitse Ühing
Eesti keele uurimine
Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.
Vaata Eesti keel ja Eesti keele uurimine
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Vaata Eesti keel ja Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeele norm
Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.
Vaata Eesti keel ja Eesti kirjakeele norm
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Vaata Eesti keel ja Eesti tähestik
Eesti viipekeel
Eesti viipekeel (ingl Estonian Sign Language) on iseseisva grammatika ja sõnavaraga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmadega ja väljendatakse kehaga.
Vaata Eesti keel ja Eesti viipekeel
Eestikeelne Vikipeedia
Eestikeelse Vikipeedia logo Eestikeelne Vikipeedia on veebipõhise vaba sisuga entsüklopeedia Vikipeedia (Wikipedia) eestikeelne versioon.
Vaata Eesti keel ja Eestikeelne Vikipeedia
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Eesti keel ja Eestlased
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Vaata Eesti keel ja Ellen Niit
Ellen Niit (teadlane)
Ellen Niit (sündinud 18. augustil 1944 Lümanda vallas Saaremaal) on eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Ellen Niit (teadlane)
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Vaata Eesti keel ja Emakeel
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Vaata Eesti keel ja Emakeele Sihtasutus
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Vaata Eesti keel ja Esiaeg
Estonica
Estonica oli Eesti Instituudi koostatud Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000.
Vaata Eesti keel ja Estonica
Euroopa Liidu ametlikud keeled
Euroopa Liidu ametlikud keeled on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt liitumisel valitud keeled.
Vaata Eesti keel ja Euroopa Liidu ametlikud keeled
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Vaata Eesti keel ja Foneem
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Eesti keel ja Germaani keeled
Germaani laenud eesti keeles
Germaani laenud on alates II aastatuhandest eKr kuni 9.
Vaata Eesti keel ja Germaani laenud eesti keeles
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Vaata Eesti keel ja Heinrich Stahl
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Vaata Eesti keel ja Idamurre
Indoeuroopa laenud eesti keeles
Indoeuroopa laenud on indoeuroopa algkeelest uurali algkeelde laenatud ja sealt eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 16-37.
Vaata Eesti keel ja Indoeuroopa laenud eesti keeles
Indoiraani laenud eesti keeles
Indoiraani laenud on indoiraani algkeelest eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 20–39.
Vaata Eesti keel ja Indoiraani laenud eesti keeles
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski (22. jaanuar 1941 Tartu – 8. august 2021) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja filosoof.
Vaata Eesti keel ja Jaan Kaplinski
Jüri Valge
pisi Jüri Valge (sündinud 21. oktoobril 1948) on eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Jüri Valge
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Jüri Viikberg
Joachim Rossihnius
Joachim Rossihnius (Rossinius) (umbes 1600 Stargard, Pomorze – umbes 1646) oli saksa päritolu eesti kirjamees ning tartumurdelise kirikukirjanduse rajaja.
Vaata Eesti keel ja Joachim Rossihnius
Johann Hornung
Johann Hornung (umbes 1660 Tallinn – 1715 Venemaa) oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat.
Vaata Eesti keel ja Johann Hornung
John McWhorter
John Hamilton McWhorter V (sündinud 6. oktoobril 1965) on ameerika keeleteadlane, kes uurib kreoolkeeli ning ühiskondlik-ajalooliste protsesside mõju grammatikale.
Vaata Eesti keel ja John McWhorter
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Karl Pajusalu
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Vaata Eesti keel ja Kõnekeel
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''.
Vaata Eesti keel ja Kõrisulghäälik
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Eesti keel ja Keel
Keelehooldekeskus
Keelehooldekeskus oli 17.
Vaata Eesti keel ja Keelehooldekeskus
Keskmurde kirderühm
Keskmurde kirderühm Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53 on Virumaal ja Harjumaal kõneldud põhjaeesti keskmurde murrakurühm.
Vaata Eesti keel ja Keskmurde kirderühm
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Vaata Eesti keel ja Keskmurre
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Eesti keel ja Kihelkond
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Vaata Eesti keel ja Kirderanniku murded
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Vaata Eesti keel ja Kirjakeel
Kristiina Ross
Kristiina Ross (sünninimi Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Vaata Eesti keel ja Kristiina Ross
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Vaata Eesti keel ja Ladina kiri
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata Eesti keel ja Ladina tähestik
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Vaata Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Vaata Eesti keel ja Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Vaata Eesti keel ja Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Vaata Eesti keel ja Läänemurre
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Vaata Eesti keel ja Läti laenud eesti keeles
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Eesti keel ja Lõunaeesti keeled
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Vaata Eesti keel ja Maakeel
Mari Must
Mari Must (11. november 1920 – 20. veebruar 2008) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Mari Must
Mati Erelt
Mati Erelt 2008. aastal Mati Erelt (sündinud 12. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Mati Erelt
Meeli Sedrik
Meeli Sedrik (7. oktoober 1968 Kärdla, Hiiumaa – 14. mai 2022) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Meeli Sedrik
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Vaata Eesti keel ja Meieisapalve
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Vaata Eesti keel ja Mulgi keel
Mulgi Kultuuri Instituut
Mulgi Kultuuri Instituut on mulgi kultuuri arendav instituut.
Vaata Eesti keel ja Mulgi Kultuuri Instituut
Mulgid
Mulgimaa lipuga Mulgid on Lõuna-Eestis asuva Mulgimaa (praegune Viljandi ja Valga maakond) põlised elanikud, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks (subnatsioon).
Vaata Eesti keel ja Mulgid
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Vaata Eesti keel ja Murderühm
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Vaata Eesti keel ja Murrak
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Vaata Eesti keel ja Murre
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Vaata Eesti keel ja Palatalisatsioon
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Eesti keel ja Põhja-Euroopa
Põhjaeesti kirjakeel
Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.
Vaata Eesti keel ja Põhjaeesti kirjakeel
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Vaata Eesti keel ja Põhjaeesti murded
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Vaata Eesti keel ja Peeter Päll
Porditav dokumendivorming
Portable Document Format ehk PDF on PostScriptil põhinev arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming.
Vaata Eesti keel ja Porditav dokumendivorming
Raimo Raag
Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Vaata Eesti keel ja Raimo Raag
Rannamurre
Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.
Vaata Eesti keel ja Rannamurre
Riigi Teataja
Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.
Vaata Eesti keel ja Riigi Teataja
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Vaata Eesti keel ja Riigikeel
Rootsi laenud eesti keeles
Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved.
Vaata Eesti keel ja Rootsi laenud eesti keeles
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Vaata Eesti keel ja Saarte murre
Saksa laenud eesti keeles
Saksa laenud on alates 16. sajandi teisest poolest Eesti linnades levima hakanud ülemsaksa keelest eesti keelde tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Vaata Eesti keel ja Saksa laenud eesti keeles
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Vaata Eesti keel ja Sangaste
Seto Instituut
Sihtasutus Seto Instituut tegeleb Setumaa ja setu kultuuri alase teadustöö koordineerimise ja edendamisega ning selle tulemuste avalikustamisega.
Vaata Eesti keel ja Seto Instituut
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Vaata Eesti keel ja Setod
Setomaa (ajaleht)
Setomaa on setukeelne ajaleht.
Vaata Eesti keel ja Setomaa (ajaleht)
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Vaata Eesti keel ja Setu keel
Slaavi laenud eesti keeles
Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved.
Vaata Eesti keel ja Slaavi laenud eesti keeles
Soome laenud eesti keeles
Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüvedhttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link.
Vaata Eesti keel ja Soome laenud eesti keeles
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Vaata Eesti keel ja Soome-ugri keeled
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Vaata Eesti keel ja Sunnismaisus
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Vaata Eesti keel ja Tallinna Ülikool
Tapa keelekonverents
Tapa keelekonverents oli esimene neljast eesti kirjakeele ühtlustamise nõupidamisest, kus arutati kirjakeele õigekirja ja vormiõpetust.
Vaata Eesti keel ja Tapa keelekonverents
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti keel ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Eesti keel ja Tartu Ülikool
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Vaata Eesti keel ja Tartu keel
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Vaata Eesti keel ja Täishäälik
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Vaata Eesti keel ja Tiit Hennoste
Tiiu Erelt
Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Vaata Eesti keel ja Tiiu Erelt
Uma Leht
Uma Leht on kaks korda kuus ilmuv võrukeelne ajaleht.
Vaata Eesti keel ja Uma Leht
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Vaata Eesti keel ja Uurali keeled
Valdur Mikita
Eesti Draamateatri maalisaalis Valdur Mikita 2016. aastal logopeedia raamatu esitlusel Koidula hotellis Tartus. Valdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970 Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik.
Vaata Eesti keel ja Valdur Mikita
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Vaata Eesti keel ja Välde
Väliseestlaste eesti keel
Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine pärast 1930.
Vaata Eesti keel ja Väliseestlaste eesti keel
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Vaata Eesti keel ja Vältevaheldus
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Vaata Eesti keel ja Võõrsõna
Võru Instituut
Võru Instituudi sissepääs Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.
Vaata Eesti keel ja Võru Instituut
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Eesti keel ja Võru keel
Võru kirjakeel
võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.
Vaata Eesti keel ja Võru kirjakeel
Võrukeelne Vikipeedia
Võrukeelse Vikipeedia logo Sulev Iva rääkimas võrukeelsest Vikipeediast Võrukeelse Vikipeedia kokkusaamine 2023. aastal Tartus Võrukeelne Vikipeedia on Vikipeedia võrukeelne versioon.
Vaata Eesti keel ja Võrukeelne Vikipeedia
Veebisait
Veebisaidi wikipedia.org kodulehtVeebisait (laensõna inglise keelest web site, website) on tervikuna esitatav kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid, helifaile jne objekte.
Vaata Eesti keel ja Veebisait
Vene laenud eesti keeles
Vene laenud on eesti keelde vene keelest alates 15. sajandist tulnud laentüved.
Vaata Eesti keel ja Vene laenud eesti keeles
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Vaata Eesti keel ja Vigala kihelkond
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Vaata Eesti keel ja Vokaalharmoonia
14. sajand
14.
Vaata Eesti keel ja 14. sajand
15. sajand
15.
Vaata Eesti keel ja 15. sajand
1632
1632.
Vaata Eesti keel ja 1632
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Eesti keel ja 20. sajand
Vaata ka
Eesti keeled
- Eesti keel
- Eesti keele grammatika
- Eesti viipekeel
- Eestirootsi keel
- Keeled Eestis
- Lõunaeesti keeled
- Laiuse murrak
- Mustlaskeel
- Rootsi keel
- Setu keel
- Soome keel
- Soome-ugri keeled
- Tartu keel
- Uurali keeled
- Võru keel
- Valgevene keel
Läänemeresoome keeled
- Eesti keel
- Eesti keele grammatika
- Isuri keel
- Karjala keel
- Kreevini keel
- Kveeni keel
- Läänemeresoome algkeel
- Läänemeresoome keeled
- Lõunaeesti keeled
- Leivu keel
- Liivi keel
- Livviko keel
- Lutsi keel
- Meä keel
- Mokša keel
- Setu keel
- Soome keel
- Tartu keel
- Tohtkiri nr 292
- Võru keel
- Vadja keel
Tuntud ka kui Eesti keele murded, Eesti käänded.