51 suhted: Ainsus, Alalütlev kääne, Alaleütlev kääne, Alaltütlev kääne, Arvsõna, Asesõna, Astmevaheldus, Eesti õigekeelsussõnaraamat, Eesti keel, Eesti keele ajalugu, Eesti keele ortograafia, Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti keele uurimine, Eesti kirjakeele norm, Eesti tähestik, Emakeele Sihtasutus, Grammatika, Ilmaütlev kääne, Kaasaütlev kääne, Käändsõna, Kääne, Käskiv kõneviis, Laadivaheldus, Ladina tähestik, Laensõna, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Liivi keel, Mitmus, Muutumatu sõna, Nimetav kääne, Nimisõna, Olev kääne, Omadussõna, Omasõna, Omastav kääne, Osastav kääne, Rajav kääne, Saav kääne, Seesütlev kääne, Seestütlev kääne, Sihitav kääne, Silp, Sisseütlev kääne, Soome-ugri keeled, Tegusõna, Vadja keel, Välde, Vältevaheldus, Võõrsõna, ..., Võru keel. Laienda indeks (1 rohkem) »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Ainsus · Näe rohkem »
Alalütlev kääne
Alalütlev kääne ehk adessiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv asukohakääne.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Alalütlev kääne · Näe rohkem »
Alaleütlev kääne
Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Alaleütlev kääne · Näe rohkem »
Alaltütlev kääne
Alaltütlev kääne ehk ablatiiv on kääne, millega väljendatakse põhiliselt liikumise lähtepunkti.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Alaltütlev kääne · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Arvsõna · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Asesõna · Näe rohkem »
Astmevaheldus
Astmevaheldus on häälikuvaheldus, mis on iseloomulik läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltele.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Astmevaheldus · Näe rohkem »
Eesti õigekeelsussõnaraamat
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS) on Eesti Keele Instituudi koostatav sõnaraamat, mis on Eesti Vabariigi valitsuse määrusega kirjakeele normi alus.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti õigekeelsussõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »
Eesti keele ortograafia
Eesti keele ortograafia ehk eesti keele õigekiri on reeglite ja normide kogum eesti kirjakeele kirjutamiseks.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti keele ortograafia · Näe rohkem »
Eesti keele seletav sõnaraamat
"Eesti keele seletav sõnaraamat" on praegu suurim eesti keelt kirjeldav sõnaraamat, milles on ligi 150 000 märksõna ja mis on "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" teine, täiendatud ja parandatud trükk.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti keele seletav sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti keele uurimine
Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti keele uurimine · Näe rohkem »
Eesti kirjakeele norm
Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti kirjakeele norm · Näe rohkem »
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Eesti tähestik · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Grammatika · Näe rohkem »
Ilmaütlev kääne
Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Ilmaütlev kääne · Näe rohkem »
Kaasaütlev kääne
Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Kaasaütlev kääne · Näe rohkem »
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Käändsõna · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Kääne · Näe rohkem »
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »
Laadivaheldus
Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Laadivaheldus · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Laensõna · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Liivi keel · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Mitmus · Näe rohkem »
Muutumatu sõna
Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Muutumatu sõna · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Nimisõna · Näe rohkem »
Olev kääne
Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Olev kääne · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omasõna
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Omasõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Osastav kääne · Näe rohkem »
Rajav kääne
Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Rajav kääne · Näe rohkem »
Saav kääne
Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Saav kääne · Näe rohkem »
Seesütlev kääne
Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Seesütlev kääne · Näe rohkem »
Seestütlev kääne
Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Seestütlev kääne · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Silp · Näe rohkem »
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Tegusõna · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Vadja keel · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Välde · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Eesti keele grammatika ja Võru keel · Näe rohkem »