Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping
Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Johann Blankenfeld, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Poola, Rõivastustüli, Reformatsioon, Riia, Riia peapiiskop, Saksa ordu, Tartu, Vana-Liivimaa, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, 13. sajand, 1470. aastad, 15. sajand.
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Eesti keskaeg ja Johann Blankenfeld · Johann Blankenfeld ja Kirchholmi leping ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti keskaeg ja Liivi sõda · Kirchholmi leping ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti keskaeg ja Liivimaa ordu · Kirchholmi leping ja Liivimaa ordu ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti keskaeg ja Poola · Kirchholmi leping ja Poola ·
Rõivastustüli
Rõivastustüli oli konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel 14. sajandi lõpust 15. sajandi keskpaigani.
Eesti keskaeg ja Rõivastustüli · Kirchholmi leping ja Rõivastustüli ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Eesti keskaeg ja Reformatsioon · Kirchholmi leping ja Reformatsioon ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti keskaeg ja Riia · Kirchholmi leping ja Riia ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskop · Kirchholmi leping ja Riia peapiiskop ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti keskaeg ja Saksa ordu · Kirchholmi leping ja Saksa ordu ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keskaeg ja Tartu · Kirchholmi leping ja Tartu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa · Kirchholmi leping ja Vana-Liivimaa ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern · Kirchholmi leping ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Eesti keskaeg ja Wolter von Plettenberg · Kirchholmi leping ja Wolter von Plettenberg ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti keskaeg · 13. sajand ja Kirchholmi leping ·
1470. aastad
1470.
1470. aastad ja Eesti keskaeg · 1470. aastad ja Kirchholmi leping ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Eesti keskaeg · 15. sajand ja Kirchholmi leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping ühist
- Millised on sarnasused Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping
Võrdlus Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping
Eesti keskaeg on 484 suhted, samas Kirchholmi leping 41. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 3.05% = 16 / (484 + 41).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
