Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa
Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa on 65 ühist asja (Unioonpeedia): Alutaguse kihelkond, Eesti, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa rüütelkond, Foogt, Foogtkond, Frederik II, Gotthard Kettler, Hansa Liit, Harjumaa, Järvamaa, Karksi foogtkond, Kihelkond, Komtuur, Komtuurkond, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Läti, Lübecki õigus, Leedu suurvürst, Liivi sõda, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Linnaõigus, Maaisand, Maasilinna foogtkond, Magnus, ..., Mõõgavendade ordu, Moskva tsaaririik, Narva, Pärnu, Piiskopkond, Poola aeg, Rüütelkond, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Rootsi, Rootsi aeg, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Straupe, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tartu, Tartu piiskopkond, Vaimulik, Vene-Liivi sõda, Viljandi, Vilno leping (1561), Wilhelm von Hohenzollern, 13. sajand, 1420. aastad, 15. sajand, 16. sajand, 16. sajand Eestis. Laienda indeks (35 rohkem) »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Alutaguse kihelkond ja Eesti keskaeg · Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti keskaeg · Eesti ja Vana-Liivimaa ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti keskaeg ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eesti keskaeg ja Eestimaa rüütelkond · Eestimaa rüütelkond ja Vana-Liivimaa ·
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Eesti keskaeg ja Foogt · Foogt ja Vana-Liivimaa ·
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Eesti keskaeg ja Foogtkond · Foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Eesti keskaeg ja Frederik II · Frederik II ja Vana-Liivimaa ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Eesti keskaeg ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Eesti keskaeg ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Vana-Liivimaa ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti keskaeg ja Harjumaa · Harjumaa ja Vana-Liivimaa ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti keskaeg ja Järvamaa · Järvamaa ja Vana-Liivimaa ·
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Eesti keskaeg ja Karksi foogtkond · Karksi foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Eesti keskaeg ja Kihelkond · Kihelkond ja Vana-Liivimaa ·
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Eesti keskaeg ja Komtuur · Komtuur ja Vana-Liivimaa ·
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Eesti keskaeg ja Komtuurkond · Komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Eesti keskaeg ja Kuramaa hertsog · Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Eesti keskaeg ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti keskaeg ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti keskaeg ja Läti · Läti ja Vana-Liivimaa ·
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Eesti keskaeg ja Lübecki õigus · Lübecki õigus ja Vana-Liivimaa ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Eesti keskaeg ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Vana-Liivimaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti keskaeg ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Eesti keskaeg ja Liivimaa konföderatsioon · Liivimaa konföderatsioon ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Eesti keskaeg ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti keskaeg ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Eesti keskaeg ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Vana-Liivimaa ·
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Eesti keskaeg ja Linnaõigus · Linnaõigus ja Vana-Liivimaa ·
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Eesti keskaeg ja Maaisand · Maaisand ja Vana-Liivimaa ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Eesti keskaeg ja Maasilinna foogtkond · Maasilinna foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Eesti keskaeg ja Magnus · Magnus ja Vana-Liivimaa ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti keskaeg ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Eesti keskaeg ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Vana-Liivimaa ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Eesti keskaeg ja Narva · Narva ja Vana-Liivimaa ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Eesti keskaeg ja Pärnu · Pärnu ja Vana-Liivimaa ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Eesti keskaeg ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Eesti keskaeg ja Poola aeg · Poola aeg ja Vana-Liivimaa ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Eesti keskaeg ja Rüütelkond · Rüütelkond ja Vana-Liivimaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti keskaeg ja Riia · Riia ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Eesti keskaeg ja Riigivürst · Riigivürst ja Vana-Liivimaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti keskaeg ja Rootsi · Rootsi ja Vana-Liivimaa ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Eesti keskaeg ja Rootsi aeg · Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskop · Saare-Lääne piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti keskaeg ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti keskaeg ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa ·
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Eesti keskaeg ja Straupe · Straupe ja Vana-Liivimaa ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti keskaeg ja Taani · Taani ja Vana-Liivimaa ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti keskaeg ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Vana-Liivimaa ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti keskaeg ja Tallinn · Tallinn ja Vana-Liivimaa ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keskaeg ja Tartu · Tartu ja Vana-Liivimaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti keskaeg ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Eesti keskaeg ja Vaimulik · Vaimulik ja Vana-Liivimaa ·
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Eesti keskaeg ja Vene-Liivi sõda · Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti keskaeg ja Viljandi · Vana-Liivimaa ja Viljandi ·
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Eesti keskaeg ja Vilno leping (1561) · Vana-Liivimaa ja Vilno leping (1561) ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern · Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti keskaeg · 13. sajand ja Vana-Liivimaa ·
1420. aastad
1420.
1420. aastad ja Eesti keskaeg · 1420. aastad ja Vana-Liivimaa ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Eesti keskaeg · 15. sajand ja Vana-Liivimaa ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Eesti keskaeg · 16. sajand ja Vana-Liivimaa ·
16. sajand Eestis
16.
16. sajand Eestis ja Eesti keskaeg · 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa
Võrdlus Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa
Eesti keskaeg on 484 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 65, Jaccard indeks on 10.28% = 65 / (484 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
