Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern
Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Gotthard Kettler, Haapsalu, Kirchholmi leping, Koadjuutorivaenus, Kuramaa hertsog, Liivi sõda, Martin Luther, Paavst, Pärnu komtuur, Poola kuningas, Posvoli leping, Preisimaa, Reformatsioon, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saare-Lääne vaenus, Saksa ordu, Tallinna komtuur, Tallinna piiskopkond, Tartu maks, Tartu piiskopkond, Viljandi komtuur, Wolter von Plettenberg, 1520. aastad, 16. sajand, 28. november.
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Eesti keskaeg ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti keskaeg ja Haapsalu · Haapsalu ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping · Kirchholmi leping ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Eesti keskaeg ja Koadjuutorivaenus · Koadjuutorivaenus ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Eesti keskaeg ja Kuramaa hertsog · Kuramaa hertsog ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti keskaeg ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Eesti keskaeg ja Martin Luther · Martin Luther ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti keskaeg ja Paavst · Paavst ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Eesti keskaeg ja Pärnu komtuur · Pärnu komtuur ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Eesti keskaeg ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Eesti keskaeg ja Posvoli leping · Posvoli leping ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eesti keskaeg ja Preisimaa · Preisimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Eesti keskaeg ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti keskaeg ja Riia · Riia ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne vaenus · Saare-Lääne vaenus ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti keskaeg ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Eesti keskaeg ja Tallinna komtuur · Tallinna komtuur ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Eesti keskaeg ja Tallinna piiskopkond · Tallinna piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Eesti keskaeg ja Tartu maks · Tartu maks ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti keskaeg ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Eesti keskaeg ja Viljandi komtuur · Viljandi komtuur ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Eesti keskaeg ja Wolter von Plettenberg · Wilhelm von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg ·
1520. aastad
1520.
1520. aastad ja Eesti keskaeg · 1520. aastad ja Wilhelm von Hohenzollern ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Eesti keskaeg · 16. sajand ja Wilhelm von Hohenzollern ·
28. november
28.
28. november ja Eesti keskaeg · 28. november ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern ühist
- Millised on sarnasused Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern
Võrdlus Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern
Eesti keskaeg on 484 suhted, samas Wilhelm von Hohenzollern 158. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 4.36% = 28 / (484 + 158).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
