Sisukord
483 suhted: Aadel, Adratalupoeg, Ajalooline aeg, Alūksne, Albert Suerbeer, Aleksander (Poola kuningas), Aleksander Nevski, Alepõld, Alexander (Tartu piiskop), Aluliina ordulinnus, Alutaguse kihelkond, Anakronism, Šig-Alei, Balduin Alnast, Balthasar Russow, Baltisakslased, Bartholomäus Hoeneke, Bürgermeister, Birgitiinide ordu, Daumantas, Dietrich Damerow, Dominiiklased, Durbe lahing, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti keel, Eesti muinasmaakonnad, Eesti põllumajandus, Eesti uusaeg, Eesti varauusaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa rüütelkond, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõgi, Erik IV Adraraha, Euroopa, Feodaal, Foogt, Foogtkond, Franciscus de Moliano, Frantsisklased, Frederik II, Genova, Gild, Gottfried, Gotthard Kettler, Haabneeme, Haapsalu, Hani, ... Laienda indeks (433 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Eesti keskaeg ja Aadel
Adratalupoeg
Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam kesk- ja uusaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Vaata Eesti keskaeg ja Adratalupoeg
Ajalooline aeg
Ajalooline aeg on ajalooperiood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.
Vaata Eesti keskaeg ja Ajalooline aeg
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Alūksne
Albert Suerbeer
Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.
Vaata Eesti keskaeg ja Albert Suerbeer
Aleksander (Poola kuningas)
Aleksander. Jan Matejko maal Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.
Vaata Eesti keskaeg ja Aleksander (Poola kuningas)
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Eesti keskaeg ja Aleksander Nevski
Alepõld
Alepõld (ka: alemaa) on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.
Vaata Eesti keskaeg ja Alepõld
Alexander (Tartu piiskop)
Alexander (surnud 18. veebruaril 1268) oli teine nimeliselt teadaolev Tartu piiskop.
Vaata Eesti keskaeg ja Alexander (Tartu piiskop)
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Vaata Eesti keskaeg ja Aluliina ordulinnus
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Eesti keskaeg ja Alutaguse kihelkond
Anakronism
Anakronism (kreeka an(a) 'tagasi' + kronos 'aeg') on nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine.
Vaata Eesti keskaeg ja Anakronism
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Vaata Eesti keskaeg ja Šig-Alei
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Vaata Eesti keskaeg ja Balduin Alnast
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Vaata Eesti keskaeg ja Balthasar Russow
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Eesti keskaeg ja Baltisakslased
Bartholomäus Hoeneke
Bartholomäus Hoeneke (vahel ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.
Vaata Eesti keskaeg ja Bartholomäus Hoeneke
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Vaata Eesti keskaeg ja Bürgermeister
Birgitiinide ordu
Püha Birgitta Birgitiinide ordu klooster Vadstenas Birgitiinide ordu nunn Rootsist Birgitiinide ordu ehk Püha Birgitta ordu (ladina keeles Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja ordu) on 1346.
Vaata Eesti keskaeg ja Birgitiinide ordu
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Vaata Eesti keskaeg ja Daumantas
Dietrich Damerow
Dietrich III Damerow (surnud umbes 1410) oli Tartu piiskop aastatel 1379–1400.
Vaata Eesti keskaeg ja Dietrich Damerow
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata Eesti keskaeg ja Dominiiklased
Durbe lahing
Liivimaa 1260 Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal (22 km praegusest Liepājast).
Vaata Eesti keskaeg ja Durbe lahing
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti ajalugu
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti esiajalugu
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti keel
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti muinasmaakonnad
Eesti põllumajandus
Vilama taluühistu laudad Lambad Osmussaare kadastikus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti põllumajandus
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti uusaeg
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Vaata Eesti keskaeg ja Eesti varauusaeg
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Eesti keskaeg ja Eestimaa hertsogkond
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Eesti keskaeg ja Eestimaa rüütelkond
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Eesti keskaeg ja Emajõgi
Erik IV Adraraha
Erik IV Adraraha (taani keeles Erik Plovpenning; u 1216 – 10. august 1250) oli aastast 1241 kuni enda surmani Taani kuningas.
Vaata Eesti keskaeg ja Erik IV Adraraha
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Eesti keskaeg ja Euroopa
Feodaal
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Vaata Eesti keskaeg ja Feodaal
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Eesti keskaeg ja Foogt
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Vaata Eesti keskaeg ja Foogtkond
Franciscus de Moliano
Franciscus de Moliano (saksapäraselt ka Franz von Moliano) oli paavsti ametnik ja inkvisiitor 14. sajandil.
Vaata Eesti keskaeg ja Franciscus de Moliano
Frantsisklased
Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena.
Vaata Eesti keskaeg ja Frantsisklased
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Eesti keskaeg ja Frederik II
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Genova
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Vaata Eesti keskaeg ja Gild
Gottfried
Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.
Vaata Eesti keskaeg ja Gottfried
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Eesti keskaeg ja Gotthard Kettler
Haabneeme
Haabneeme on alevik Harju maakonnas Viimsi vallas, u 9 km Tallinna kesklinnast, Tallinna lahe idakaldal.
Vaata Eesti keskaeg ja Haabneeme
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Haapsalu
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Vaata Eesti keskaeg ja Hani
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Vaata Eesti keskaeg ja Hans Kruus
Hans Susi
Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susy; surnud 1549) oli eesti tõlkija.
Vaata Eesti keskaeg ja Hans Susi
Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor (ladina keeles curia sancti Petri) oli üks Hansa Liidu kaubakontoritest, mis asus Novgorodis.
Vaata Eesti keskaeg ja Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Eesti keskaeg ja Hansa Liit
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Eesti keskaeg ja Harilik hernes
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Vaata Eesti keskaeg ja Harilik humal
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Vaata Eesti keskaeg ja Harilik lina
Harju-Viru rüütelkond
Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.
Vaata Eesti keskaeg ja Harju-Viru rüütelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Eesti keskaeg ja Harjumaa
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Härgmäe lahing
Heinz von zur Mühlen
Heinrich Dieter von zur Mühlen (tuntud eelkõige kui Heinz; 13./26. detsember 1914– 1. juuni 2005) oli baltisaksa ajaloolane.
Vaata Eesti keskaeg ja Heinz von zur Mühlen
Helme
Helme on alevik Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Vaata Eesti keskaeg ja Helme
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Eesti keskaeg ja Henriku Liivimaa kroonika
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Eesti keskaeg ja Hiina
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Eesti keskaeg ja Hiiumaa
Hinnus
Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma.
Vaata Eesti keskaeg ja Hinnus
Hirss
Puhastatud hariliku hirsi terised Neegri-hiidhirss kliimamuutuste tõttu rohkem hirsile, kuna see on ilmastikukindlam (2023. a) Itaalia kukeleib Korakaani sõrmhirss Harilik hirss Abessiinia lembehein Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi.
Vaata Eesti keskaeg ja Hirss
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Eesti keskaeg ja India
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Eesti keskaeg ja Inimene
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata Eesti keskaeg ja Irboska
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Eesti keskaeg ja Ivan Julm
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Jaanilinn
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Vaata Eesti keskaeg ja Jaroslav Vsevolodovitš
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Jäälahing
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Vaata Eesti keskaeg ja Järva foogt
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Eesti keskaeg ja Järvamaa
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Eesti keskaeg ja Jüriöö ülestõus
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Vaata Eesti keskaeg ja Johann Blankenfeld
Johann Pulk
Johann Pulk (ka Johan Pulck või Pulgk, ka Johannes Vulleck; surnud umbes 1535) oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik.
Vaata Eesti keskaeg ja Johann Pulk
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Eesti keskaeg ja Johann Renner
Johann von Uexküll
Johann von Uexküll (ka Johann Uexküll, Üxküll; hukati 7. mail 1535 Tallinnas) oli Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata.
Vaata Eesti keskaeg ja Johann von Uexküll
Johann Wolthus von Herse
Johann Wolthus von Herse (ka Wolthuss või Waldhaus von Heerse; suri enne 1473 suve) oli Liivi ordu ordumeister aastail 1470–1471.
Vaata Eesti keskaeg ja Johann Wolthus von Herse
Jungingeni armukiri
Jungingeni armukiri (ka: Jungingeni armuõigus) oli 13. juulil 1397 Saksa ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt (armuõigus), mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni (ka naisliini pidi).
Vaata Eesti keskaeg ja Jungingeni armukiri
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Eesti keskaeg ja Juudid
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Vaata Eesti keskaeg ja Kaer
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Vaata Eesti keskaeg ja Kagu-Eesti
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Eesti keskaeg ja Kana
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Vaata Eesti keskaeg ja Kanep
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Vaata Eesti keskaeg ja Kanooniline õigus
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Vaata Eesti keskaeg ja Karksi foogtkond
Kartograaf
Kartograaf on elukutse, mille esindaja koostab mitmesuguse sisu ja mõõtkavaga värvilisi ja must-valgeid kaarte mõõtmise, graafiliste, arvuliste ja teksti kujul esitatud andmete põhjal.
Vaata Eesti keskaeg ja Kartograaf
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Vaata Eesti keskaeg ja Kartul
Karuse lahing
Karuse lahing oli 16. veebruaril 1270 Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa riikide vägede vahel peetud lahing.
Vaata Eesti keskaeg ja Karuse lahing
Kastre
Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Vaata Eesti keskaeg ja Kastre
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata Eesti keskaeg ja Katekismus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Eesti keskaeg ja Katoliku kirik
Kaupmees
Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.
Vaata Eesti keskaeg ja Kaupmees
Kärkna
Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.
Vaata Eesti keskaeg ja Kärkna
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Vaata Eesti keskaeg ja Kärkna klooster
Käsitöö
Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.
Vaata Eesti keskaeg ja Käsitöö
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Vaata Eesti keskaeg ja Kümnis
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Vaata Eesti keskaeg ja Keila
Kerjusmungaordu
Kerjusmungaordud, kerjusordud või lihtsalt kerjusmungad (saksa keeles Bettelorden, inglise keeles mendicant orders ladinakeelsest sõnast mendicare 'kerjama') hõlmavad roomakatoliku religioosseid ordusid, kes järgivad vaesustõotust ja tegelevad tööga ning heategevusega.
Vaata Eesti keskaeg ja Kerjusmungaordu
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Keskaeg
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Eesti keskaeg ja Kihelkond
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Eesti keskaeg ja Kihelkonnakirik
Kirchholmi leping
Kirchholmi leping oli 1452.
Vaata Eesti keskaeg ja Kirchholmi leping
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Eesti keskaeg ja Kirumpää
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Koadjuutorivaenus
Kodulind
Kodulind on linnuliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretuse teel geneetiliselt arendanud.
Vaata Eesti keskaeg ja Kodulind
Koluvere
Koluvere on kahe küla nimi Eestis.
Vaata Eesti keskaeg ja Koluvere
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Vaata Eesti keskaeg ja Komtuur
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Vaata Eesti keskaeg ja Komtuurkond
Konföderatsioon
Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.
Vaata Eesti keskaeg ja Konföderatsioon
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Eesti keskaeg ja Konstantinoopol
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Eesti keskaeg ja Koporje
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Vaata Eesti keskaeg ja Krimm
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Eesti keskaeg ja Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Eesti keskaeg ja Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Eesti keskaeg ja Kuramaa piiskop
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Kuressaare
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Vaata Eesti keskaeg ja Laiuse
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Vaata Eesti keskaeg ja Lääne-Eesti
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Eesti keskaeg ja Lääne-Eesti saarestik
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eesti keskaeg ja Läänemaa
Lääts
Läätsede tüüpe: kaksikkumer, tasakumer, positiivne menisk, negatiivne menisk, tasanõgus, kaksiknõgus Lääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda.
Vaata Eesti keskaeg ja Lääts
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eesti keskaeg ja Läti
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Eesti keskaeg ja Lübeck
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Vaata Eesti keskaeg ja Lübecki õigus
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Eesti keskaeg ja Leedu suurvürst
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Eesti keskaeg ja Leedulased
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Eesti keskaeg ja Legaat
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Eesti keskaeg ja Lihula
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivi sõda
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivimaa maapäev
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivimaa ordu maameister
Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivimaa-Pihkva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)
Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) oli relvakonflikt aastatel 1480–1481 ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Pihkva vürstiriigi ning teda toetanud Moskva suurvürstiriigi vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Vaata Eesti keskaeg ja Linnaõigus
Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
Linnaelanikud (saksa keeles die Stadtbewohner) olid üks neljast (koos aadli, vaimulike ja talupoegadega) Läänemere kubermangude ja Narva linna seisusest.
Vaata Eesti keskaeg ja Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
Linnapea
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Vaata Eesti keskaeg ja Linnapea
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Eesti keskaeg ja Linnus
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Vaata Eesti keskaeg ja Loomakasvatus
Loonusrent
Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
Vaata Eesti keskaeg ja Loonusrent
Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
Vaata Eesti keskaeg ja Lundi peapiiskop
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Vaata Eesti keskaeg ja Maaisand
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Vaata Eesti keskaeg ja Maasilinna foogtkond
Maavaba talupoeg
Maavaba talupoeg (lühemalt ka: maavaba) oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Vaata Eesti keskaeg ja Maavaba talupoeg
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Vaata Eesti keskaeg ja Maaviljelus
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Eesti keskaeg ja Magnus
Maiskondade konflikt
Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel.
Vaata Eesti keskaeg ja Maiskondade konflikt
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Eesti keskaeg ja Martin Luther
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Eesti keskaeg ja Mõõgavendade ordu
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Eesti keskaeg ja Mõis
Melchior Hoffmann
thumb Melchior Hoffmann (ka Hofmann või Hoffman; umbes 1500 Schwäbisch Hall – 1543 Strasbourg) oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte.
Vaata Eesti keskaeg ja Melchior Hoffmann
Mesindus
Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Vaata Eesti keskaeg ja Mesindus
Mindaugas
Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).
Vaata Eesti keskaeg ja Mindaugas
Mittesakslane
Mittesakslane (alamsaksa keeles undudesch, saksa keeles undeutsch) oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal.
Vaata Eesti keskaeg ja Mittesakslane
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Vaata Eesti keskaeg ja Moskva suurvürst
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Eesti keskaeg ja Moskva tsaaririik
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Vaata Eesti keskaeg ja Moskva vürstiriik
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Vaata Eesti keskaeg ja Must surm
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Vaata Eesti keskaeg ja Mustlased
Mustpeade vennaskond
Tallinna mustpeade vennaskonnale kuulus Mustpeade maja. Mustpeade vennaskonna vapp Riia Mustpeade majas. Mustpeade vennaskond (ka Mustpeade gild, mustpead; saksa keeles Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon (gild).
Vaata Eesti keskaeg ja Mustpeade vennaskond
Naeris
Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Vaata Eesti keskaeg ja Naeris
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Eesti keskaeg ja Narva
Narva foogt
Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.
Vaata Eesti keskaeg ja Narva foogt
Naturaalmajandus
Naturaalmajandus ehk elatusmajandus (inglise keeles natural economics) on majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse.
Vaata Eesti keskaeg ja Naturaalmajandus
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Eesti keskaeg ja Närilised
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata Eesti keskaeg ja Nisu
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Eesti keskaeg ja Novgorodi vabariik
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Vaata Eesti keskaeg ja Novgorodi vürst
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Vaata Eesti keskaeg ja Oder
Opotška
Opotška on linn Venemaa Pihkva oblastis, Opotška rajooni keskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Opotška
Ordukäsknik
Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale kas kõrg- või maameistrile).
Vaata Eesti keskaeg ja Ordukäsknik
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Ostrov
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Vaata Eesti keskaeg ja Otepää
Otto von Lauterberg
Otto von Lauterberg (ka Lutterberg(h); surnud 16. veebruaril 1270) oli Liivi ordu maameister aastatel 1267–1270.
Vaata Eesti keskaeg ja Otto von Lauterberg
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Eesti keskaeg ja Paavst
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Vaata Eesti keskaeg ja Padise klooster
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Paide
Paide piiramine (1560)
Paide piiramine toimus 1560.
Vaata Eesti keskaeg ja Paide piiramine (1560)
Part
Parti võib näha ka puu otsas. Tartu, 2015. aasta aprill. Part (Anas) on haneliste seltsi kuuluv perekond veelinde.
Vaata Eesti keskaeg ja Part
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Vaata Eesti keskaeg ja Patronaadiõigus
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Vaata Eesti keskaeg ja Paul Johansen
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Eesti keskaeg ja Pärisorjus
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Pärnu
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Vaata Eesti keskaeg ja Pärnu komtuur
Pärtel Piirimäe
Pärtel Piirimäe 2021. aasta Arvamusfestivalil Pärtel Piirimäe (sündinud 10. mail 1972) on eesti ajaloolane, kes on keskendunud varauusaegse riikluse ja ideedeajaloo uurimisele ja õpetamisele.
Vaata Eesti keskaeg ja Pärtel Piirimäe
Püha Ihu gild
Püha Ihu gild ehk Püha Ihu Vendade gild oli keskaegne gild Tallinnas.
Vaata Eesti keskaeg ja Püha Ihu gild
Püha Kanuti gild
Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.
Vaata Eesti keskaeg ja Püha Kanuti gild
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Eesti keskaeg ja Põhja-Eesti
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Eesti keskaeg ja Põhjasõda
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Eesti keskaeg ja Põllumajandus
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Eesti keskaeg ja Põltsamaa
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Eesti keskaeg ja Pihkva
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti keskaeg ja Pihkva vürstiriik
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Eesti keskaeg ja Piibel
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Eesti keskaeg ja Piiskopkond
Pildirüüste
Pildirüüste (hollandi keeles Beeldenstorm, saksa keeles Bildersturm) on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti, eelkõige kirikutes, katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Vaata Eesti keskaeg ja Pildirüüste
Pirita
Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Eesti keskaeg ja Pirita
Pirita klooster
Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.
Vaata Eesti keskaeg ja Pirita klooster
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Eesti keskaeg ja Poola
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Eesti keskaeg ja Poola aeg
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Eesti keskaeg ja Poola kuningas
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
Vaata Eesti keskaeg ja Posvoli leping
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Preisimaa
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Vaata Eesti keskaeg ja Ptolemaios
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Eesti keskaeg ja Raad
Raehärra
Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.
Vaata Eesti keskaeg ja Raehärra
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Rakvere
Rakvere lahing (1268)
Rakvere lahing oli 18. veebruaril 1268 tõenäoliselt Kunda jõe (Kegola jõgi) ääres toimunud lahing Novgorodi ja teiste vene vägede ning Taani, Liivi ordu ja Tartu piiskopi vägede vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Rakvere lahing (1268)
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Eesti keskaeg ja Rannarootslased
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Eesti keskaeg ja Rüütelkond
Rõivastustüli
Rõivastustüli oli konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel 14. sajandi lõpust 15. sajandi keskpaigani.
Vaata Eesti keskaeg ja Rõivastustüli
Rõngu vasallilinnus
Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
Vaata Eesti keskaeg ja Rõngu vasallilinnus
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Eesti keskaeg ja Reformatsioon
Rent
Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).
Vaata Eesti keskaeg ja Rent
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Eesti keskaeg ja Revala
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Eesti keskaeg ja Riia
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Eesti keskaeg ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Eesti keskaeg ja Riia peapiiskopkond
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Vaata Eesti keskaeg ja Riigivürst
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Eesti keskaeg ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Eesti keskaeg ja Rootsi aeg
Ropp
Roppide vapp Ropp (saksa keeles von der Ropp; ka Roop) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kuhu kuulus ka paruneid.
Vaata Eesti keskaeg ja Ropp
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Eesti keskaeg ja Ruhnu
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Vaata Eesti keskaeg ja Rukis
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Vaata Eesti keskaeg ja Saare-Lääne vaenus
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Eesti keskaeg ja Saaremaa
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Eesti keskaeg ja Sakala
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Eesti keskaeg ja Saksa ordu
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Eesti keskaeg ja Saksamaa
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Vaata Eesti keskaeg ja Saule lahing
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Vaata Eesti keskaeg ja Sõnnik
Senjöör
Senjöör (prantsuse seigneur Bank of Canada (March 2012). "Backgrounders: Seigniorage" (PDF). Retrieved 2 January 2013.
Vaata Eesti keskaeg ja Senjöör
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Vaata Eesti keskaeg ja Sepp
Sigulda vandenõu
Sigulda vandenõu oli 1316.
Vaata Eesti keskaeg ja Sigulda vandenõu
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Vaata Eesti keskaeg ja Sitsiilia
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Vaata Eesti keskaeg ja Slaavi vürstiriikide loend
Smolino lahing
Smolino lahing (ka Smolina lahing) oli Liivimaa-Moskva sõja ajal 1502.
Vaata Eesti keskaeg ja Smolino lahing
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata Eesti keskaeg ja Stensby leping
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Vaata Eesti keskaeg ja Stiftifoogt
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Vaata Eesti keskaeg ja Straupe
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Vaata Eesti keskaeg ja Sunnismaisus
Suurgild
pisi Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.
Vaata Eesti keskaeg ja Suurgild
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Eesti keskaeg ja Taani
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata Eesti keskaeg ja Taani hindamisraamat
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Eesti keskaeg ja Taani kuningas
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Eesti keskaeg ja Taani valdused Eestis
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti keskaeg ja Tallinn
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata Eesti keskaeg ja Tallinna ajalugu
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Vaata Eesti keskaeg ja Tallinna komtuur
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata Eesti keskaeg ja Tallinna piiskop
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Vaata Eesti keskaeg ja Tallinna piiskopkond
Tallinna raekoda
Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.
Vaata Eesti keskaeg ja Tallinna raekoda
Tallinna Toomkool
Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.
Vaata Eesti keskaeg ja Tallinna Toomkool
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Eesti keskaeg ja Talupoeg
Talurahvas
Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.
Vaata Eesti keskaeg ja Talurahvas
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Tartu
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Eesti keskaeg ja Tartu ajalugu
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
Vaata Eesti keskaeg ja Tartu maks
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Eesti keskaeg ja Tartu piiskop
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Eesti keskaeg ja Tartu piiskopkond
Tatar
Tatar (Fagopyrum Mill.) on taimeperekond tatraliste sugukonnas.
Vaata Eesti keskaeg ja Tatar
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Vaata Eesti keskaeg ja Teoorjus
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Eesti keskaeg ja Teravili
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Vaata Eesti keskaeg ja Toomkapiitel
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Eesti keskaeg ja Toompea
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Eesti keskaeg ja Tsistertslaste ordu
Tsunft
Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.
Vaata Eesti keskaeg ja Tsunft
Uba
Aedoja seemned ehk oad põldoa kaunad Uba (mitmuses oad) on ovaalse või neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim; ühtlasi ka nende kultuurtaimede seeme.
Vaata Eesti keskaeg ja Uba
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Eesti keskaeg ja Ugandi
Vabatalupoeg
Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.
Vaata Eesti keskaeg ja Vabatalupoeg
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Eesti keskaeg ja Vadjalased
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata Eesti keskaeg ja Vadjamaa
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Eesti keskaeg ja Vaiga
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Eesti keskaeg ja Vaimulik
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Eesti keskaeg ja Valdemar II
Valdemar IV
Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Vaata Eesti keskaeg ja Valdemar IV
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Eesti keskaeg ja Valga (Liivimaa)
Vana Toomas
Vana Toomas, aastast 1530 pärinev Tallinna raekoja tuulelipp Vana Toomas Raekoja torni tipus 2009. aastalFoto: Jaan Künnap Vana Toomas on Raekoja torni tipus olev tuulelipp, üks Tallinna sümboleid.
Vaata Eesti keskaeg ja Vana Toomas
Vana-Kastre
Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Vaata Eesti keskaeg ja Vana-Kastre
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Vaata Eesti keskaeg ja Vana-Pärnu
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Eesti keskaeg ja Vasall
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Eesti keskaeg ja Vasknarva
Vasknarva ordulinnus
Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas.
Vaata Eesti keskaeg ja Vasknarva ordulinnus
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Eesti keskaeg ja Vastseliina
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Vaata Eesti keskaeg ja Vastseliina piiskopilinnus
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Vaata Eesti keskaeg ja Vene
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Eesti keskaeg ja Vene-Liivi sõda
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Veneetsia
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Eesti keskaeg ja Venelased
Vermimine
Vermimine on kujutise metalli pinnale või sisse muljumine tugeva surve kaasabil.
Vaata Eesti keskaeg ja Vermimine
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Eesti keskaeg ja Vili
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Viljandi
Viljandi komtuur
Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.
Vaata Eesti keskaeg ja Viljandi komtuur
Viljandi piiramine (1560)
Viljandi piiramine toimus 1560.
Vaata Eesti keskaeg ja Viljandi piiramine (1560)
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Vaata Eesti keskaeg ja Vilno leping (1561)
Viru-Nigula
Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.
Vaata Eesti keskaeg ja Viru-Nigula
Voose
Voose on kahe Eesti küla nimi.
Vaata Eesti keskaeg ja Voose
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Vaata Eesti keskaeg ja Vytautas
Wanradti ja Koelli katekismus
Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Vaata Eesti keskaeg ja Wanradti ja Koelli katekismus
Wennemar von Brüggenei
Wennemar von Brüggenei oli Liivi ordu maameister aastatel 1389–1401.
Vaata Eesti keskaeg ja Wennemar von Brüggenei
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Vaata Eesti keskaeg ja Wilhelm Modenast
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Eesti keskaeg ja Wolter von Plettenberg
1. sajand
1.
Vaata Eesti keskaeg ja 1. sajand
11. mai
11.
Vaata Eesti keskaeg ja 11. mai
1225
1225.
Vaata Eesti keskaeg ja 1225
1227
1227.
Vaata Eesti keskaeg ja 1227
1228
1228.
Vaata Eesti keskaeg ja 1228
1230
1230.
Vaata Eesti keskaeg ja 1230
1233
1233.
Vaata Eesti keskaeg ja 1233
1234
1234.
Vaata Eesti keskaeg ja 1234
1236
1236.
Vaata Eesti keskaeg ja 1236
1237
1237.
Vaata Eesti keskaeg ja 1237
1238
1238.
Vaata Eesti keskaeg ja 1238
1240
1240.
Vaata Eesti keskaeg ja 1240
1241
1241.
Vaata Eesti keskaeg ja 1241
1242
1242.
Vaata Eesti keskaeg ja 1242
1248
1248.
Vaata Eesti keskaeg ja 1248
1250
1250.
Vaata Eesti keskaeg ja 1250
1251
1251.
Vaata Eesti keskaeg ja 1251
1253
1253.
Vaata Eesti keskaeg ja 1253
1255
1255.
Vaata Eesti keskaeg ja 1255
1259
1259.
Vaata Eesti keskaeg ja 1259
1260
1260.
Vaata Eesti keskaeg ja 1260
1260. aastad
1260.
Vaata Eesti keskaeg ja 1260. aastad
1261
1261.
Vaata Eesti keskaeg ja 1261
1262
1262.
Vaata Eesti keskaeg ja 1262
1267
1267.
Vaata Eesti keskaeg ja 1267
1268
1268.
Vaata Eesti keskaeg ja 1268
1269
1269.
Vaata Eesti keskaeg ja 1269
1270
1270.
Vaata Eesti keskaeg ja 1270
1271
1271.
Vaata Eesti keskaeg ja 1271
1279
1279.
Vaata Eesti keskaeg ja 1279
1283
1283.
Vaata Eesti keskaeg ja 1283
1284
1284.
Vaata Eesti keskaeg ja 1284
1290
1290.
Vaata Eesti keskaeg ja 1290
1290. aastad
1290.
Vaata Eesti keskaeg ja 1290. aastad
1291
1291.
Vaata Eesti keskaeg ja 1291
1294
1294.
Vaata Eesti keskaeg ja 1294
1296
1296.
Vaata Eesti keskaeg ja 1296
1297
1297.
Vaata Eesti keskaeg ja 1297
1299
1299.
Vaata Eesti keskaeg ja 1299
13. sajand
13.
Vaata Eesti keskaeg ja 13. sajand
13. september
13.
Vaata Eesti keskaeg ja 13. september
1302
1302.
Vaata Eesti keskaeg ja 1302
1304
1304.
Vaata Eesti keskaeg ja 1304
1305
1305.
Vaata Eesti keskaeg ja 1305
1312
1312.
Vaata Eesti keskaeg ja 1312
1314
1314.
Vaata Eesti keskaeg ja 1314
1315
1315.
Vaata Eesti keskaeg ja 1315
1316
1316.
Vaata Eesti keskaeg ja 1316
1318
1318.
Vaata Eesti keskaeg ja 1318
1322
1322.
Vaata Eesti keskaeg ja 1322
1323
1323.
Vaata Eesti keskaeg ja 1323
1329
1329.
Vaata Eesti keskaeg ja 1329
1330
1330.
Vaata Eesti keskaeg ja 1330
1333
1333.
Vaata Eesti keskaeg ja 1333
1335
1335.
Vaata Eesti keskaeg ja 1335
1341
1341.
Vaata Eesti keskaeg ja 1341
1342
1342.
Vaata Eesti keskaeg ja 1342
1343
1343.
Vaata Eesti keskaeg ja 1343
1344
1344.
Vaata Eesti keskaeg ja 1344
1345
1345.
Vaata Eesti keskaeg ja 1345
1346
1346.
Vaata Eesti keskaeg ja 1346
1349
1349.
Vaata Eesti keskaeg ja 1349
1350
1350.
Vaata Eesti keskaeg ja 1350
1362
1362.
Vaata Eesti keskaeg ja 1362
1366
1366.
Vaata Eesti keskaeg ja 1366
1367
1367.
Vaata Eesti keskaeg ja 1367
1369
1369.
Vaata Eesti keskaeg ja 1369
1371
1371.
Vaata Eesti keskaeg ja 1371
1377
1377.
Vaata Eesti keskaeg ja 1377
1396
1396.
Vaata Eesti keskaeg ja 1396
1397
1397.
Vaata Eesti keskaeg ja 1397
14. sajand
14.
Vaata Eesti keskaeg ja 14. sajand
1406
1406.
Vaata Eesti keskaeg ja 1406
1407
Sajandid: 14. sajand – 15. sajand – 16. sajand Aastakümned: 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad – 1400. aastad – 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad Aastad: 1402 1403 1404 1405 1406 – 1407 – 1408 1409 1410 1411 1412 ----------------- 1407 oli 15.
Vaata Eesti keskaeg ja 1407
1408
1408.
Vaata Eesti keskaeg ja 1408
1409
1409.
Vaata Eesti keskaeg ja 1409
1417
1417.
Vaata Eesti keskaeg ja 1417
1420. aastad
1420.
Vaata Eesti keskaeg ja 1420. aastad
1421
1421.
Vaata Eesti keskaeg ja 1421
1422
1422.
Vaata Eesti keskaeg ja 1422
1433
1433.
Vaata Eesti keskaeg ja 1433
1435
1435.
Vaata Eesti keskaeg ja 1435
1442
1442.
Vaata Eesti keskaeg ja 1442
1443
1443.
Vaata Eesti keskaeg ja 1443
1448
1448.
Vaata Eesti keskaeg ja 1448
1449
1449.
Vaata Eesti keskaeg ja 1449
1452
1452.
Vaata Eesti keskaeg ja 1452
1457
1457.
Vaata Eesti keskaeg ja 1457
1458
1458.
Vaata Eesti keskaeg ja 1458
1470. aastad
1470.
Vaata Eesti keskaeg ja 1470. aastad
1471
1471.
Vaata Eesti keskaeg ja 1471
1478
1478.
Vaata Eesti keskaeg ja 1478
1480
1480.
Vaata Eesti keskaeg ja 1480
1481
1481.
Vaata Eesti keskaeg ja 1481
1492
1492.
Vaata Eesti keskaeg ja 1492
1494
1494.
Vaata Eesti keskaeg ja 1494
1498
1498.
Vaata Eesti keskaeg ja 1498
15. august
15.
Vaata Eesti keskaeg ja 15. august
15. sajand
15.
Vaata Eesti keskaeg ja 15. sajand
1500
1500.
Vaata Eesti keskaeg ja 1500
1501
1501.
Vaata Eesti keskaeg ja 1501
1502
1502.
Vaata Eesti keskaeg ja 1502
1503
1503.
Vaata Eesti keskaeg ja 1503
1508
1542.
Vaata Eesti keskaeg ja 1508
1509
1509.
Vaata Eesti keskaeg ja 1509
1520. aastad
1520.
Vaata Eesti keskaeg ja 1520. aastad
1521
1521.
Vaata Eesti keskaeg ja 1521
1522
1522.
Vaata Eesti keskaeg ja 1522
1523
1523.
Vaata Eesti keskaeg ja 1523
1524
1524.
Vaata Eesti keskaeg ja 1524
1525
1525.
Vaata Eesti keskaeg ja 1525
1526
1526.
Vaata Eesti keskaeg ja 1526
1530
1530.
Vaata Eesti keskaeg ja 1530
1530. aastad
1530.
Vaata Eesti keskaeg ja 1530. aastad
1531
1531.
Vaata Eesti keskaeg ja 1531
1533
1533.
Vaata Eesti keskaeg ja 1533
1535
1535.
Vaata Eesti keskaeg ja 1535
1540. aastad
1540.
Vaata Eesti keskaeg ja 1540. aastad
1549
1549.
Vaata Eesti keskaeg ja 1549
1550
1550.
Vaata Eesti keskaeg ja 1550
1551
1551.
Vaata Eesti keskaeg ja 1551
1554
1554.
Vaata Eesti keskaeg ja 1554
1556
1556.
Vaata Eesti keskaeg ja 1556
1557
1557.
Vaata Eesti keskaeg ja 1557
1558
1558.
Vaata Eesti keskaeg ja 1558
1559
1559.
Vaata Eesti keskaeg ja 1559
1560
1560.
Vaata Eesti keskaeg ja 1560
1560. aasta Läänemaa ülestõus
1560.
Vaata Eesti keskaeg ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus
1561
1561.
Vaata Eesti keskaeg ja 1561
1562
1562.
Vaata Eesti keskaeg ja 1562
1563
1563.
Vaata Eesti keskaeg ja 1563
1564
1564.
Vaata Eesti keskaeg ja 1564
1566
1566.
Vaata Eesti keskaeg ja 1566
1583
1583.
Vaata Eesti keskaeg ja 1583
1584
1584.
Vaata Eesti keskaeg ja 1584
16. sajand
16.
Vaata Eesti keskaeg ja 16. sajand
16. sajand Eestis
16.
Vaata Eesti keskaeg ja 16. sajand Eestis
18. juuli
18.
Vaata Eesti keskaeg ja 18. juuli
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Eesti keskaeg ja 19. sajand
1924
1924.
Vaata Eesti keskaeg ja 1924
1930. aastad
1930.
Vaata Eesti keskaeg ja 1930. aastad
1937
1937.
Vaata Eesti keskaeg ja 1937
1960
1960.
Vaata Eesti keskaeg ja 1960
1973
1973.
Vaata Eesti keskaeg ja 1973
1982
1982.
Vaata Eesti keskaeg ja 1982
1992
1992.
Vaata Eesti keskaeg ja 1992
1993
1993.
Vaata Eesti keskaeg ja 1993
1995
1995.
Vaata Eesti keskaeg ja 1995
1996
1996.
Vaata Eesti keskaeg ja 1996
1997
1997.
Vaata Eesti keskaeg ja 1997
1998
1998.
Vaata Eesti keskaeg ja 1998
2. august
2.
Vaata Eesti keskaeg ja 2. august
20. august
20.
Vaata Eesti keskaeg ja 20. august
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Eesti keskaeg ja 20. sajand
2003
2003.
Vaata Eesti keskaeg ja 2003
2004
2004.
Vaata Eesti keskaeg ja 2004
2005
2005.
Vaata Eesti keskaeg ja 2005
2006
2006.
Vaata Eesti keskaeg ja 2006
2012
2012.
Vaata Eesti keskaeg ja 2012
23. aprill
23.
Vaata Eesti keskaeg ja 23. aprill
24. juuli
24.
Vaata Eesti keskaeg ja 24. juuli
28. november
28.
Vaata Eesti keskaeg ja 28. november
3. märts
3.
Vaata Eesti keskaeg ja 3. märts
4. juuni
4.
Vaata Eesti keskaeg ja 4. juuni
4. mai
4.
Vaata Eesti keskaeg ja 4. mai
476
476.
Vaata Eesti keskaeg ja 476
500
Sajandid: 4. sajand - 5. sajand - 6. sajand Kümnendid: 450. aastad 460. aastad 470. aastad 480. aastad 490. aastad - 500. aastad - 510. aastad 520. aastad 530. aastad 540. aastad 550. aastad Aastad: 495 496 497 498 499 - 500 - 501 502 503 504 505.
Vaata Eesti keskaeg ja 500
6. juuni
6.
Vaata Eesti keskaeg ja 6. juuni
Tuntud ka kui Keskaeg Eestis, Orduaeg.
, Hans Kruus, Hans Susi, Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor, Hansa Liit, Harilik hernes, Harilik humal, Harilik lina, Harju-Viru rüütelkond, Harjumaa, Härgmäe lahing, Heinz von zur Mühlen, Helme, Henriku Liivimaa kroonika, Hiina, Hiiumaa, Hinnus, Hirss, India, Inimene, Irboska, Ivan Julm, Jaanilinn, Jaroslav Vsevolodovitš, Jäälahing, Järva foogt, Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Johann Blankenfeld, Johann Pulk, Johann Renner, Johann von Uexküll, Johann Wolthus von Herse, Jungingeni armukiri, Juudid, Kaer, Kagu-Eesti, Kana, Kanep, Kanooniline õigus, Karksi foogtkond, Kartograaf, Kartul, Karuse lahing, Kastre, Katekismus, Katoliku kirik, Kaupmees, Kärkna, Kärkna klooster, Käsitöö, Kümnis, Keila, Kerjusmungaordu, Keskaeg, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kirchholmi leping, Kirumpää, Koadjuutorivaenus, Kodulind, Koluvere, Komtuur, Komtuurkond, Konföderatsioon, Konstantinoopol, Koporje, Krimm, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuressaare, Laiuse, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarestik, Läänemaa, Lääts, Läti, Lübeck, Lübecki õigus, Leedu suurvürst, Leedulased, Legaat, Lihula, Liivi sõda, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Moskva sõda, Liivimaa-Pihkva sõda, Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481), Linnaõigus, Linnaelanikud (provintsiaalõigus), Linnapea, Linnus, Loomakasvatus, Loonusrent, Lundi peapiiskop, Maaisand, Maasilinna foogtkond, Maavaba talupoeg, Maaviljelus, Magnus, Maiskondade konflikt, Martin Luther, Mõõgavendade ordu, Mõis, Melchior Hoffmann, Mesindus, Mindaugas, Mittesakslane, Moskva suurvürst, Moskva tsaaririik, Moskva vürstiriik, Must surm, Mustlased, Mustpeade vennaskond, Naeris, Narva, Narva foogt, Naturaalmajandus, Närilised, Nisu, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Oder, Opotška, Ordukäsknik, Ostrov, Otepää, Otto von Lauterberg, Paavst, Padise klooster, Paide, Paide piiramine (1560), Part, Patronaadiõigus, Paul Johansen, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu komtuur, Pärtel Piirimäe, Püha Ihu gild, Püha Kanuti gild, Põhja-Eesti, Põhjasõda, Põllumajandus, Põltsamaa, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Piibel, Piiskopkond, Pildirüüste, Pirita, Pirita klooster, Poola, Poola aeg, Poola kuningas, Posvoli leping, Preisimaa, Ptolemaios, Raad, Raehärra, Rakvere, Rakvere lahing (1268), Rannarootslased, Rüütelkond, Rõivastustüli, Rõngu vasallilinnus, Reformatsioon, Rent, Revala, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Rootsi, Rootsi aeg, Ropp, Ruhnu, Rukis, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saare-Lääne vaenus, Saaremaa, Sakala, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saule lahing, Sõnnik, Senjöör, Sepp, Sigulda vandenõu, Sitsiilia, Slaavi vürstiriikide loend, Smolino lahing, Stensby leping, Stiftifoogt, Straupe, Sunnismaisus, Suurgild, Taani, Taani hindamisraamat, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna komtuur, Tallinna piiskop, Tallinna piiskopkond, Tallinna raekoda, Tallinna Toomkool, Talupoeg, Talurahvas, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu maks, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tatar, Teoorjus, Teravili, Toomkapiitel, Toompea, Tsistertslaste ordu, Tsunft, Uba, Ugandi, Vabatalupoeg, Vadjalased, Vadjamaa, Vaiga, Vaimulik, Valdemar II, Valdemar IV, Valga (Liivimaa), Vana Toomas, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Vasall, Vasknarva, Vasknarva ordulinnus, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Vene, Vene-Liivi sõda, Veneetsia, Venelased, Vermimine, Vili, Viljandi, Viljandi komtuur, Viljandi piiramine (1560), Vilno leping (1561), Viru-Nigula, Voose, Vytautas, Wanradti ja Koelli katekismus, Wennemar von Brüggenei, Wilhelm Modenast, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, 1. sajand, 11. mai, 1225, 1227, 1228, 1230, 1233, 1234, 1236, 1237, 1238, 1240, 1241, 1242, 1248, 1250, 1251, 1253, 1255, 1259, 1260, 1260. aastad, 1261, 1262, 1267, 1268, 1269, 1270, 1271, 1279, 1283, 1284, 1290, 1290. aastad, 1291, 1294, 1296, 1297, 1299, 13. sajand, 13. september, 1302, 1304, 1305, 1312, 1314, 1315, 1316, 1318, 1322, 1323, 1329, 1330, 1333, 1335, 1341, 1342, 1343, 1344, 1345, 1346, 1349, 1350, 1362, 1366, 1367, 1369, 1371, 1377, 1396, 1397, 14. sajand, 1406, 1407, 1408, 1409, 1417, 1420. aastad, 1421, 1422, 1433, 1435, 1442, 1443, 1448, 1449, 1452, 1457, 1458, 1470. aastad, 1471, 1478, 1480, 1481, 1492, 1494, 1498, 15. august, 15. sajand, 1500, 1501, 1502, 1503, 1508, 1509, 1520. aastad, 1521, 1522, 1523, 1524, 1525, 1526, 1530, 1530. aastad, 1531, 1533, 1535, 1540. aastad, 1549, 1550, 1551, 1554, 1556, 1557, 1558, 1559, 1560, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 1561, 1562, 1563, 1564, 1566, 1583, 1584, 16. sajand, 16. sajand Eestis, 18. juuli, 19. sajand, 1924, 1930. aastad, 1937, 1960, 1973, 1982, 1992, 1993, 1995, 1996, 1997, 1998, 2. august, 20. august, 20. sajand, 2003, 2004, 2005, 2006, 2012, 23. aprill, 24. juuli, 28. november, 3. märts, 4. juuni, 4. mai, 476, 500, 6. juuni.