Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti kiviaeg ja Harilik mänd
Eesti kiviaeg ja Harilik mänd on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Euroopa, Floeem, Geen, Harilik kuusk, Harilik tamm, Hiir, Hunt, Ilves, Läänemeri, Männik, Metskits, Metssiga, Mongoolia, Okaspuutaimed, Põder, Pruunkaru, Raba, Siber, Soo, Stepp, Tartu Ülikooli Kirjastus, Vegetatsiooniperiood, Venemaa.
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Eesti kiviaeg ja Euroopa · Euroopa ja Harilik mänd ·
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Eesti kiviaeg ja Floeem · Floeem ja Harilik mänd ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Eesti kiviaeg ja Geen · Geen ja Harilik mänd ·
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Eesti kiviaeg ja Harilik kuusk · Harilik kuusk ja Harilik mänd ·
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Eesti kiviaeg ja Harilik tamm · Harilik mänd ja Harilik tamm ·
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Eesti kiviaeg ja Hiir · Harilik mänd ja Hiir ·
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Eesti kiviaeg ja Hunt · Harilik mänd ja Hunt ·
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Eesti kiviaeg ja Ilves · Harilik mänd ja Ilves ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti kiviaeg ja Läänemeri · Harilik mänd ja Läänemeri ·
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Eesti kiviaeg ja Männik · Harilik mänd ja Männik ·
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Eesti kiviaeg ja Metskits · Harilik mänd ja Metskits ·
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Eesti kiviaeg ja Metssiga · Harilik mänd ja Metssiga ·
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Eesti kiviaeg ja Mongoolia · Harilik mänd ja Mongoolia ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Eesti kiviaeg ja Okaspuutaimed · Harilik mänd ja Okaspuutaimed ·
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Eesti kiviaeg ja Põder · Harilik mänd ja Põder ·
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Eesti kiviaeg ja Pruunkaru · Harilik mänd ja Pruunkaru ·
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Eesti kiviaeg ja Raba · Harilik mänd ja Raba ·
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Eesti kiviaeg ja Siber · Harilik mänd ja Siber ·
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Eesti kiviaeg ja Soo · Harilik mänd ja Soo ·
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Eesti kiviaeg ja Stepp · Harilik mänd ja Stepp ·
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Eesti kiviaeg ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Harilik mänd ja Tartu Ülikooli Kirjastus ·
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Eesti kiviaeg ja Vegetatsiooniperiood · Harilik mänd ja Vegetatsiooniperiood ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti kiviaeg ja Harilik mänd ühist
- Millised on sarnasused Eesti kiviaeg ja Harilik mänd
Võrdlus Eesti kiviaeg ja Harilik mänd
Eesti kiviaeg on 374 suhted, samas Harilik mänd 278. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 3.53% = 23 / (374 + 278).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti kiviaeg ja Harilik mänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
