Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti kütiväed ja Punakaart

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti kütiväed ja Punakaart

Eesti kütiväed vs. Punakaart

Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad. Tehase "Vulkan" punakaartlaste salk. 1917 Punane kaardivägi (vene keeles Красная гвардия) ehk Punakaart oli bolševike partei peamine relvajõud oktoobrirevolutsiooni ajal ja Vene kodusõja alguses aastatel 1917–1918.

Sarnasusi Eesti kütiväed ja Punakaart

Eesti kütiväed ja Punakaart on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Bolševikud, Eesti, Eesti kütiväed, Märts, Narva, Peterburi, Punaarmee, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tartu, Vene keel, Venemaa kodusõda.

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Bolševikud ja Eesti kütiväed · Bolševikud ja Punakaart · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Eesti kütiväed · Eesti ja Punakaart · Näe rohkem »

Eesti kütiväed

Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.

Eesti kütiväed ja Eesti kütiväed · Eesti kütiväed ja Punakaart · Näe rohkem »

Märts

Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.

Eesti kütiväed ja Märts · Märts ja Punakaart · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Eesti kütiväed ja Narva · Narva ja Punakaart · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Eesti kütiväed ja Peterburi · Peterburi ja Punakaart · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Eesti kütiväed ja Punaarmee · Punaarmee ja Punakaart · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Eesti kütiväed ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Punakaart ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Eesti kütiväed ja Tartu · Punakaart ja Tartu · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Eesti kütiväed ja Vene keel · Punakaart ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa kodusõda

Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.

Eesti kütiväed ja Venemaa kodusõda · Punakaart ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti kütiväed ja Punakaart

Eesti kütiväed on 141 suhted, samas Punakaart 17. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 6.96% = 11 / (141 + 17).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti kütiväed ja Punakaart. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »