Sisukord
270 suhted: Aasta, Ahervare, Ahjualune, Ahjupealne, Alevipoeg, Allikas, Allilm, Animism, Aprill, Arbumine, Arheoloogia, Arm, AS Kirjastus Ilo, August, Ülalistmine, Ülemiste vanake, Äike, Õitsilkäimine, Detsember, Eesti mütoloogia, Eesti rahvakalender, Eestlased, Ehalkäimine, Elu, Ema, Esivanematekultus, Funktsioon (matemaatika), Ganglioni tsüst, Haldjas, Haud, Härjapõlvlane, Henriku Liivimaa kroonika, Hiid, Hiieallikas, Hiis, Hing, Hingedeaeg, Hingedepäev, Hint, Ilmaneitsi, Ilmarine, INE, Ingel, Ingeri, Isa, Issand, Ivar Paulson, Jaanuar, Jää, Jälg, ... Laienda indeks (220 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Eesti rahvausund ja Aasta
Ahervare
Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvarsEesti murrete sõnaraamat vaadatud 15.05.2020) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatisEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Eesti rahvausund ja Ahervare
Ahjualune
Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all.
Vaata Eesti rahvausund ja Ahjualune
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Eesti rahvausund ja Ahjupealne
Alevipoeg
Alevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Alevipoeg
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Vaata Eesti rahvausund ja Allikas
Allilm
Allilm (allmaailm, alumine maailm) on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maailma kujutamisega mitmekihilisena (sageli kolmekihilisena: allilm, siinne maailm ehk pealmaailm ja ülailm).
Vaata Eesti rahvausund ja Allilm
Animism
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
Vaata Eesti rahvausund ja Animism
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Aprill
Arbumine
Arbumine on nõidumise varal ennustamine ja liisuheitmine läänemeresoomlaste vanas rahvausundis; endemaagia liik.
Vaata Eesti rahvausund ja Arbumine
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Vaata Eesti rahvausund ja Arheoloogia
Arm
Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.
Vaata Eesti rahvausund ja Arm
AS Kirjastus Ilo
Kirjastus Ilo (ka AS Kirjastus ILO) oli 1990.
Vaata Eesti rahvausund ja AS Kirjastus Ilo
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja August
Ülalistmine
Ülalistmine (ka: ülalistumine, ülalistumised, istjad, istjatsed) on Kihnu neidude iidne traditsioon.
Vaata Eesti rahvausund ja Ülalistmine
Ülemiste vanake
Ülemiste vanake on mütoloogiline tegelane eesti rahvausundis, kes pidavat elama Tallinna lähedal Ülemiste järves.
Vaata Eesti rahvausund ja Ülemiste vanake
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Vaata Eesti rahvausund ja Äike
Õitsilkäimine
Õitsilkäimine ehk õits on öine hobustega või veistega küla ühiskarjamaal karjatamineEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Eesti rahvausund ja Õitsilkäimine
Detsember
Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Detsember
Eesti mütoloogia
Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks.
Vaata Eesti rahvausund ja Eesti mütoloogia
Eesti rahvakalender
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Vaata Eesti rahvausund ja Eesti rahvakalender
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Eesti rahvausund ja Eestlased
Ehalkäimine
Ehalkäimine (ka: tädirannas käimine; saarte murdes ka: lipsul käimine) oli mitmetes rahvakultuurides traditsioon, mille korral noormehed külastasid öösel abiellumiseas tütarlapsiEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Eesti rahvausund ja Ehalkäimine
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Eesti rahvausund ja Elu
Ema
"Ema lapsega". (Gustaaf Soreli maal) Ema on naissoost lapsevanem.
Vaata Eesti rahvausund ja Ema
Esivanematekultus
Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises.
Vaata Eesti rahvausund ja Esivanematekultus
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Eesti rahvausund ja Funktsioon (matemaatika)
Ganglioni tsüst
Ganglioni tsüst ehk ganglion või kooljaluu ehk eksostoos on paistetus, mis enamasti tekib liigeste või kõõluste piirkonda jalgadel või kätel.
Vaata Eesti rahvausund ja Ganglioni tsüst
Haldjas
Haldjas Haldjas (murdes ka haldijas, aljas, algjasVäike murdesõnastik vaadatud 15.05.2020) on looduses, elamus või mujal valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim.
Vaata Eesti rahvausund ja Haldjas
Haud
Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.
Vaata Eesti rahvausund ja Haud
Härjapõlvlane
Härjapõlvlane on väikest kasvu üleloomulik olend paljude rahvaste mütoloogias.
Vaata Eesti rahvausund ja Härjapõlvlane
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Eesti rahvausund ja Henriku Liivimaa kroonika
Hiid
Hiid (ka hiiglane, vägimees, vägilane, gigant) on paljude rahvaste mütoloogiast tuntud inimesekujuline, kuid inimesest oluliselt suurem mütoloogiline olend, kes on üleinimliku jõuga, sageli äkilise loomuga ja inimvaenulik ning enamasti mitte väga intelligentne.
Vaata Eesti rahvausund ja Hiid
Hiieallikas
Hiieallikas on pühaks peetud allikas, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Vaata Eesti rahvausund ja Hiieallikas
Hiis
Tammealuse hiis Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Vaata Eesti rahvausund ja Hiis
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Eesti rahvausund ja Hing
Hingedeaeg
Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
Vaata Eesti rahvausund ja Hingedeaeg
Hingedepäev
Hingedepäev on 2. novembril.
Vaata Eesti rahvausund ja Hingedepäev
Hint
Hint on eesti perekonnanimi.
Vaata Eesti rahvausund ja Hint
Ilmaneitsi
Ilmaneitsi on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Ilmaneitsi
Ilmarine
Ilmarine võib tähendada järgmist.
Vaata Eesti rahvausund ja Ilmarine
INE
INE või Ine võib tähendada järgmist.
Vaata Eesti rahvausund ja INE
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Vaata Eesti rahvausund ja Ingel
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Eesti rahvausund ja Ingeri
Isa
Inimese isa ehk bioloogiline isa on mees, kes on ta sigitanud.
Vaata Eesti rahvausund ja Isa
Issand
Isand (pietistlikus traditsioonis Issand) on kristliku (ja/või judaistliku) Jumala sünonüüm või epiteet eesti keeles, mida kasutatakse sõnade Adonai (heebrea 'Mu Isand'), Kyrios (kreeka) ja Dominus (ladina) eeskujul ja tõlkena.
Vaata Eesti rahvausund ja Issand
Ivar Paulson
Ivar Paulson (26. mai 1922 Tallinn – 6. märts 1966 Stockholm) oli eesti etnoloog, usundiloolane, tõlkija ja luuletaja.
Vaata Eesti rahvausund ja Ivar Paulson
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Jaanuar
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Eesti rahvausund ja Jää
Jälg
Jälg on millestki või kellestki järele jäänud märk.
Vaata Eesti rahvausund ja Jälg
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Vaata Eesti rahvausund ja Jõulud
Jõululeib
Jõululeib (Saaremaal ka: näärikakk, Mulgimaal jõulupoiss, jõulupullEesti murrete sõnaraamat) oli vanasti jõulude ajal valmistatud leivakakk, mis tehti harilikult seakujuline (sel juhul nimetati ka jõuluorikaks), aga ka kuhikukujuline (imiteerides viljakuhja) või keskel auguga küünla jaoks.
Vaata Eesti rahvausund ja Jõululeib
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Eesti rahvausund ja Jeesus
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Eesti rahvausund ja Jumal
Jumalad
Jumalad (ehk jumalused) on polüteistliku usundisüsteemi austusobjektid.
Vaata Eesti rahvausund ja Jumalad
Jumalanna
Aphrodite Jumalanna on naissoost jumalus.
Vaata Eesti rahvausund ja Jumalanna
Jumalariik
Jumalariik või Taevariik on mõiste aabrahamlikes religioonides (judaismis, kristluses ja islamis), mis tähistab ülimat või kõrgeimat olekut või saavutust.
Vaata Eesti rahvausund ja Jumalariik
Jumalasünnitaja
Frankfurdi meister. Madonna lapsega Iseri-äärse Moosburgi katedraali St. Kastuluse romaani stiilis lääneportaalil Jumalasünnitaja (kreeka keeles Θεοτόκος Theotókos, ladina keeles Dei Genitrix) ehk jumalaema (ladina keeles Mater Dei) on Jeesuse Kristuse ema Maarja autiitel, mis sisaldab kristlikku usuveendumust, et Jumala pojana austatav Jeesus Naatsaretist oli ühtaegu tõeline Jumal ja tõeline inimene.
Vaata Eesti rahvausund ja Jumalasünnitaja
Jumalus
Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.
Vaata Eesti rahvausund ja Jumalus
Juudas Iskariot
Juudas Iskariot oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist.
Vaata Eesti rahvausund ja Juudas Iskariot
Juudavaik
Juudavaik (rahvasuus ka: juudasitt, pärglipask, tiivistrik) on haisva vaiguputke (Ferula assafoetida) varrest ja juurest saadav vaikEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Eesti rahvausund ja Juudavaik
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Juuli
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Juuni
Kaarnakivi (rahvausund)
Kaarnakivi (saarlaste kõnepruugis: korbikivi) on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi.
Vaata Eesti rahvausund ja Kaarnakivi (rahvausund)
Kaave
Kaave on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Eesti rahvausund ja Kaave
Kahi
Kahi ehk jookohver on Lõuna-Eesti rahvakultuuris teatud puhkudel ohverdatav jook, enamasti õlu.
Vaata Eesti rahvausund ja Kahi
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Vaata Eesti rahvausund ja Kalevipoeg
Kalkar
Kalkar on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kleve kreisis.
Vaata Eesti rahvausund ja Kalkar
Karjalaskepäev
Karjalaskepäev on 1. aprillil ja see on vana maarahva karja väljalaskmise päev.
Vaata Eesti rahvausund ja Karjalaskepäev
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Vaata Eesti rahvausund ja Kääbas
Kärp
Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Eesti rahvausund ja Kärp
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Vaata Eesti rahvausund ja Käsitiivalised
Külm
Külm on ühele ilmaelemendile – õhutemperatuurile – antud hinnang, mis tavamõistes tähendab keskkonna temperatuuri alla 0° C kui looduses leiduva vee agregaatolek muutub vedelast tahkeks.
Vaata Eesti rahvausund ja Külm
Külvinädalad
Külvinädalad olid talurahva elus kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg.
Vaata Eesti rahvausund ja Külvinädalad
Künnipäev
Künnipäev on muistne põllutööde algust märkiv päev 14. aprillil.
Vaata Eesti rahvausund ja Künnipäev
Kõdu
Kõdu on taimejäänuste ja muu orgaanilise materjali muundumisel ja lagundamisel tekkinud saadus, mis ei ole veel täielikult mullaks muutunud.
Vaata Eesti rahvausund ja Kõdu
Kildsann
Kildsann (kirjakeeles ka kildsaun) oli Lõuna-Eestis (eriti Puhja, Rannu, Otepää ja Tarvastu kihelkonna ümbruses) mihkli- ja mardipäeva vahel tavaks olnud tüdrukute laupäevaõhtune koosviibimine.
Vaata Eesti rahvausund ja Kildsann
Kodukäija
Kodukäija (saksa Wiedergänger; Saaremaal külmking, Hiiumaal nook, läänemurdes kääbas, kääp) on rahvausus surnu, kes mingi süüteo pärast või muul põhjusel peab deemonliku surnuna ringi käima.
Vaata Eesti rahvausund ja Kodukäija
Koerakoonlased
Koerakoonlased (ka: koerakoonud, lõunaeesti murretes peninuki (mitmuses), Setumaal pininõnarahvas) olid Liivimaal algselt opritšnina maakeelseks hüüdnimeks, mis tuli sellest, et opritšnikud kandsid sadulal koerapea ja luua kujutist kui embleemi, mis sümboliseeris opritšnikute ülesannet välja nuuskida ja minema pühkida Ivan IV vaenlased.
Vaata Eesti rahvausund ja Koerakoonlased
Koit ja Hämarik
"Koit ja Hämarik" on Friedrich Robert Faehlmanni loodud müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840 ning on inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid.
Vaata Eesti rahvausund ja Koit ja Hämarik
Kolletamispäev
Kolletamispäev on 14. oktoobril ja see on ristiusueelne tähtpäev, millele võib kirikukalendris leida vaste vaid oletamisi: sama päev on paavst Calixtus I mälestuspäev.
Vaata Eesti rahvausund ja Kolletamispäev
Kolm
Kolm ehk 3 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 4 ja otseselt järgneb arvule 2.
Vaata Eesti rahvausund ja Kolm
Kolumats
Saksakeelne "Struwwelpeter" (1917) "Kolumats" (ka "Kahupea Kaarel"; saksa keeles "Der Struwwelpeter" (otsetõlkes 'sasipea Peeter')) on Heinrich Hoffmanni 1845.
Vaata Eesti rahvausund ja Kolumats
Komm (sädemetepüüdja)
Komm oli talu paargus või sepikojas tulekolde kohal kasutatav murdpaest sädemetepüüdja.
Vaata Eesti rahvausund ja Komm (sädemetepüüdja)
Korp
Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.
Vaata Eesti rahvausund ja Korp
Kotermann
Kunstniku nägemus kotermannist. Pilt aastast 1885 Kotermann (mugandus saksa sõnast Klabautermann; saksa keeles ka Klabotermann, Kalfatermann, Klabattermann, Klabader; eesti keele murretes ka poterman, kirderannikumurdes laevahaldjas) on folklooris Põhja- ja Läänemere, sh eesti meremeeste uskumustes laevahaldjas, kes kaitseb laeva ning kuulutab ette selle hukku.
Vaata Eesti rahvausund ja Kotermann
Kratt
Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab.
Vaata Eesti rahvausund ja Kratt
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Vaata Eesti rahvausund ja Kristus
Kummitus
Mees oma teise tondiga. William Hope'i (1863–1933) foto, mis hiljem tunnistati võltsituks Tont on mütoloogias ebamäärane vaim ja kollitav olend.
Vaata Eesti rahvausund ja Kummitus
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Eesti rahvausund ja Kuningas
Kurat
Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.
Vaata Eesti rahvausund ja Kurat
Kuri
''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.
Vaata Eesti rahvausund ja Kuri
Kuri silm
Kuri silm (murdekeeles kaetis) on paljudes kultuurides ja usundites, sh eesti rahvausundis esinev kujutelm – teatud inimestel usutakse olevat võime kahjustada oma pilguga teisi inimesi (eriti väikseid lapsi), koduloomi või muud.
Vaata Eesti rahvausund ja Kuri silm
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Eesti rahvausund ja Kuu
Laurentius
Francisco de Zurbarán. Püha Laurentius (1636–1639) Püha Laurentius (ka Püha Laurentsius; 26. detsember 225 arvatavasti Valencia – 10. august 258 Rooma) oli märterpühak.
Vaata Eesti rahvausund ja Laurentius
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Vaata Eesti rahvausund ja Lääne-Eesti
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eesti rahvausund ja Läänemaa
Leiger
Leiger on eesti rahvaluulest tuntud müütiline tegelane (vägilane ehk hiid).
Vaata Eesti rahvausund ja Leiger
Lendva
Lendva (ka äkiline, rabandus, rabatis, läbilööja jms) on sellise terava valu rahvapärane nimetus, mis tekib äkki kas nimmepiirkonnas (lumbaago) või mujal.
Vaata Eesti rahvausund ja Lendva
Libahunt
Saksa puulõige 1722. aastast Libahunt (vananenud kirjanduses ka ebahunt) on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene.
Vaata Eesti rahvausund ja Libahunt
Linda
Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Linda
Linnupete
Linnupete ehk käopete (mulgi murdes linnuiva, võru murdes tsirgujüvä Eesti murrete sõnaraamat) on kerge varahommikune eine.
Vaata Eesti rahvausund ja Linnupete
Looja
Looja on üldlevinud ja mitut tähendust ja tähendusvälja omav sõna.
Vaata Eesti rahvausund ja Looja
Luupainaja
Luupainaja on eesti mütoloogias magajaid painav vaim.
Vaata Eesti rahvausund ja Luupainaja
Luuvalupäev
Luuvalupäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 9. veebruaril.
Vaata Eesti rahvausund ja Luuvalupäev
Maa-alused
---- Maa-alused (ka maahaldjad) olid algselt surnud olendid, kes hiljem elasid maa või põranda all.
Vaata Eesti rahvausund ja Maa-alused
Maaema
Maaema on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maa jumalikustamisega või pühaks pidamisega.
Vaata Eesti rahvausund ja Maaema
Maajumal
Maajumal (ka maaisa, maaema) on rahvausundis maakaitsevaim, kellele annetatakse söögi- ja joogiohvreid.
Vaata Eesti rahvausund ja Maajumal
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Vaata Eesti rahvausund ja Maarja
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Vaata Eesti rahvausund ja Maausk
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Mai
Majauss
Majauss oli endistel aegadel Eesti talumajades ja laudas elav mürgita madu (nastik), kes püüdis hiiri.
Vaata Eesti rahvausund ja Majauss
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Eesti rahvausund ja Maolised
Mardus
Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Eesti rahvausund ja Mardus
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Vaata Eesti rahvausund ja Matthias Johann Eisen
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Märts
Müokardi infarkt
Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu.
Vaata Eesti rahvausund ja Müokardi infarkt
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Vaata Eesti rahvausund ja Mütoloogia
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Vaata Eesti rahvausund ja Mõniste
Melk
Melk (baieri keeles Möck) on linn Austrias Alam-Austria liidumaal Doonau jõe ääres Wachau orus.
Vaata Eesti rahvausund ja Melk
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Eesti rahvausund ja Mets
Metsaema
Metsaema on eesti mütoloogias ema, perenaise kujul esinev metsavaim.
Vaata Eesti rahvausund ja Metsaema
Metsavana
Metsavana ehk metsataat ehk metsaisa on eesti mütoloogias vanamehe kujul esinev metsavaim.
Vaata Eesti rahvausund ja Metsavana
Metsik
Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna.
Vaata Eesti rahvausund ja Metsik
Murueide tütred
Murueide tütred olid müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Murueide tütred
Näkk
Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Vaata Eesti rahvausund ja Näkk
Näks
Näks ehk poolbait (inglise keeles nibble, nybble, halfbyte) on infoühik, mis sisaldab neli bitti.
Vaata Eesti rahvausund ja Näks
Nõiasõnad
Nõiasõnad (ka nõidussõnad) olid sõnavormelid, mille esitamise abil loodeti tagada mingi soovi täitumist või sündmuse toimumist.
Vaata Eesti rahvausund ja Nõiasõnad
Nõiavits
Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.
Vaata Eesti rahvausund ja Nõiavits
Nõid
Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914 Nõid vene graafikateosel. 1897 Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude.
Vaata Eesti rahvausund ja Nõid
Nõidus
Zimbabwe arst-nõid Nõiakostüüm Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Vaata Eesti rahvausund ja Nõidus
Neitsi
Marie Ellenrieder, "Kolm neitsit" (1849) Neitsi on tavatähenduses naissoost isik, kes pole olnud seksuaalvahekorras.
Vaata Eesti rahvausund ja Neitsi
Neljapäev
Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede.
Vaata Eesti rahvausund ja Neljapäev
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja November
Nukk
Nukk Nukk on inimese mudel, mida kasutatakse mänguasjana.
Vaata Eesti rahvausund ja Nukk
Ohvrikivi
Ohvrikivi Helmes Ohvrikivi on ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.
Vaata Eesti rahvausund ja Ohvrikivi
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Oktoober
ONG
ONG või Ong või ong võib tähendada järgmist.
Vaata Eesti rahvausund ja ONG
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Vaata Eesti rahvausund ja Oskar Loorits
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Eesti rahvausund ja Paganlus
Paharet
Paharet on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Paharet
Panteon
Panteon (kreeka keeles παν 'kõik' + θεός 'jumal') tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus.
Vaata Eesti rahvausund ja Panteon
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Eesti rahvausund ja Päike
Päkapikk
Päkapikud Päkapikk on mitmete rahvaste mütoloogias tuntud väikest kasvu inimese taoline mütoloogiline olend.
Vaata Eesti rahvausund ja Päkapikk
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Eesti rahvausund ja Päriskonnalised
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Eesti rahvausund ja Pöök
Pööripäev
Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.
Vaata Eesti rahvausund ja Pööripäev
Pöialpoiss
Pöialpoiss on eesti folklooris kindla määratluseta sõna.
Vaata Eesti rahvausund ja Pöialpoiss
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Vaata Eesti rahvausund ja Püha Vaim
Püstoks
Püstoks kasvaval puul. Endine ladvaosa on murdunud, selle kõrvale kasvanud uus Püst- ehk tulioks langetatud puul Püstoks ehk tulioks on puust teravnurga all (alla 30kraadise nurgaga) väljuv oks.
Vaata Eesti rahvausund ja Püstoks
Põrgu
Kunstnik William-Adolphe Bouguereau nägemus põrgust ("Dante ja Vergilius") Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma.
Vaata Eesti rahvausund ja Põrgu
Peko
Peko kuju Radaja Seto Muuseumis Peko kuju Värska talumuuseumis Peko (soome keeles Pekko, Pellon Pekko) on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus.
Vaata Eesti rahvausund ja Peko
Pell
Pell on muistne mulgi viljakushaldjas või majavaim.
Vaata Eesti rahvausund ja Pell
Penn
Penn on mitme riigi või territooriumi endisaegne raha(ühik).
Vaata Eesti rahvausund ja Penn
Peremees
Peremees on millegi valdaja või omaja.
Vaata Eesti rahvausund ja Peremees
Personifikatsioon
Personifikatsioon (lad persona 'isik' + facere 'tegema'), isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
Vaata Eesti rahvausund ja Personifikatsioon
Pihlakas
Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Vaata Eesti rahvausund ja Pihlakas
Piilu
Piilu on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Vaata Eesti rahvausund ja Piilu
Pikker
Võhandu jõest Liivimaal") Pikker on eesti mütoloogias äikesejumal.
Vaata Eesti rahvausund ja Pikker
Pikne (äiksejumal)
Võhandu jõest Liivimaal") Pikne on eesti äikese- ja piksejumal.
Vaata Eesti rahvausund ja Pikne (äiksejumal)
Pilda
Pilda võib tähendada järgmist.
Vaata Eesti rahvausund ja Pilda
Piret
Piret võib tähendada järgmist.
Vaata Eesti rahvausund ja Piret
Pisuhänd
"Pisuhänd" on Eduard Vilde satiiriline komöödia aastast 1913, kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul Vilde tuntuim näidendAnts Järv "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 25-27.
Vaata Eesti rahvausund ja Pisuhänd
Poeg
Poeg on poiss või mees oma ema ja isa suhtes.
Vaata Eesti rahvausund ja Poeg
Puhastustuli
Märksõna "purgatoorium" suunab siia; Dante Alighieri teose kohta vaata artiklit Purgatoorium (Dante); teiste tähenduste kohta vaata Purgatoorium (täpsustus) Jumalikule komöödiale''. Puhastustuli ehk purgatoorium tähendab katoliikluse järgi mööduvaid piinu, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne kui nad pääsevad paradiisi.
Vaata Eesti rahvausund ja Puhastustuli
Purask
Purask on suur paksu teraga puusepapeitel, mille pea käib tera putke sisse, et vältida löömisel peitli pea lõhenemist.
Vaata Eesti rahvausund ja Purask
Pusa
Pusa on veeimetajate perekond hülglaste sugukonnast.
Vaata Eesti rahvausund ja Pusa
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Vaata Eesti rahvausund ja Puugid
Ragan
Ragan on küla Ameerika Ühendriikides Nebraska osariigis Harlani maakonnas.
Vaata Eesti rahvausund ja Ragan
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Vaata Eesti rahvausund ja Rahvalaul
Rõugutaja
Rõugutaja on eesti folklooris nõid, eeskätt laste vaigistaja või ravija; pseudomütoloogiline sünnitajaid ja rinnalapsi kaitsev olendEesti keele seletav sõnaraamat.
Vaata Eesti rahvausund ja Rõugutaja
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Vaata Eesti rahvausund ja Reede
Reo
Reo on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Eesti rahvausund ja Reo
Reomägi
Reomägi (ka reomaa, ristimägi) on koht, kus vastavalt rahvapärimusele on kunagi toimunud mõrv, enesetapp või mõni erakordne surmajuhtum (näiteks kahe pulmarongi kokkupõrge, kus surma on saanud eri poolte pruut ja peig) ning kus surnute vaimud võivad inimestele ohtlikud olla.
Vaata Eesti rahvausund ja Reomägi
Rist
Rist on geomeetriline kujund, mis koosneb kahest ristuvast joonest, poolitades kas ühe või kaks joont keskelt kaheks võrdseks osaks.
Vaata Eesti rahvausund ja Rist
Ristipuu
Iia ristimänd Rist Mustahamba tammel Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist.
Vaata Eesti rahvausund ja Ristipuu
Ronk
Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast.
Vaata Eesti rahvausund ja Ronk
Saatan
Saatan (heebrea keeles שָּׂטָן, sāṭān 'vastane'; kreeka keeles σατάν, satan; araabia keeles شيطانالخَنَّاس, shaitan 'eksinu') on ingel või deemon monoteistlikes religioonides.
Vaata Eesti rahvausund ja Saatan
Saatus
Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.
Vaata Eesti rahvausund ja Saatus
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Eesti rahvausund ja Sakala
Salme (tegelaskuju)
Salme ehk Tähemõrsja on samanimelise eesti eepilise rahvalaulu peategelane.
Vaata Eesti rahvausund ja Salme (tegelaskuju)
Sarved
Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.
Vaata Eesti rahvausund ja Sarved
Sarvik
Sarvik on müütiline tegelane, allilma valitseja eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Sarvik
Sügisene madisepäev
Madisepäev on püha eesti rahvakalendris 21. septembril.
Vaata Eesti rahvausund ja Sügisene madisepäev
Sõlg
Sõlg on siledaservaline, üldjuhul metallist (luust või muust materjalist sõled on erandlikud) rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.
Vaata Eesti rahvausund ja Sõlg
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Eesti rahvausund ja Sõna
Seitse
Seitse (tähis araabia numbrina 7, Rooma numbrina VII) on naturaalarv, mis otseselt eelneb arvule 8 ja otseselt järgneb arvule 6.
Vaata Eesti rahvausund ja Seitse
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Vaata Eesti rahvausund ja Sepp
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja September
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Eesti rahvausund ja Skandinaavia
Sulevipoeg
Sulevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Sulevipoeg
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Vaata Eesti rahvausund ja Surm
Suvistepüha
Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on eesti rahvakalendri ja maausu püha.
Vaata Eesti rahvausund ja Suvistepüha
Taar
Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.
Vaata Eesti rahvausund ja Taar
Taara
Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.
Vaata Eesti rahvausund ja Taara
Taarausk
Taarausk (ka Taara usk) on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.
Vaata Eesti rahvausund ja Taarausk
Taevaisa
Taevaisa on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud taeva ja meteoroloogiliste nähtuste jumalikustamisega või pühaks pidamisega.
Vaata Eesti rahvausund ja Taevaisa
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Vaata Eesti rahvausund ja Taevas
Taliharjapäev
Taliharjapäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril.
Vaata Eesti rahvausund ja Taliharjapäev
Tall
Kukruse mõisa hobusetall. Tall ehk hobusetall on hoone või ruum, kus peetakse hobuseid.
Vaata Eesti rahvausund ja Tall
Talvine madisepäev
Madisepäev on püha eesti rahvakalendris 24. veebruaril.
Vaata Eesti rahvausund ja Talvine madisepäev
Tark
Tark (ka: teadja, teadmamees) on vanemates kultuurides inimene, kelle juures käiakse nõu küsimas.
Vaata Eesti rahvausund ja Tark
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti rahvausund ja Tartu
Tarvas
Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.
Vaata Eesti rahvausund ja Tarvas
Tarvastu
Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Eesti rahvausund ja Tarvastu
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Vaata Eesti rahvausund ja Tähendus
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Eesti rahvausund ja Täht (astronoomia)
Tõll
Tõll on Tallinna Sadama tütarettevõttele TS Laevad kuuluv parvlaev, mis sõidab Virtsu-Kuivastu liinil.
Vaata Eesti rahvausund ja Tõll
Tõnis
Tõnis on eesti mehenimi.
Vaata Eesti rahvausund ja Tõnis
Tõnn
Tõnn on maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või -haldjas.
Vaata Eesti rahvausund ja Tõnn
Tõnnivakk
Tõnnivakk oli ohvrinõu, kuhu viljakushaldjas Tõnnile ande viidi.
Vaata Eesti rahvausund ja Tõnnivakk
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Vaata Eesti rahvausund ja Teod
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Vaata Eesti rahvausund ja Tharapita
Thor
archiv-bot.
Vaata Eesti rahvausund ja Thor
Tikutaja
Tikutaja muna Tikutaja ehk taevasikk (Gallinago gallinago) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast nepi perekonnast.
Vaata Eesti rahvausund ja Tikutaja
Tirdilised
Tirdilised (Auchenorrhyncha, varem ka Cicadinea) on nokaliste seltsi kuuluv alamselts putukaid.
Vaata Eesti rahvausund ja Tirdilised
Toonela
Akseli Gallen-Kallela maal "Toonela jõel" (1903) Toonela ehk manala on surnute asupaik soome ja eesti rahvausundis.
Vaata Eesti rahvausund ja Toonela
Tooni
Tooni ehk Mana on eesti mütoloogias surmajumal, allilma (Toonela, Manala) valitseja.
Vaata Eesti rahvausund ja Tooni
Toor
Toor Toor ehk rõngaspind (inglise keeles torus) on matemaatikas pöördpind, mis tekib ringjoone pöörlemisel selle ringjoonega samal tasandil asuva ning temaga mittelõikuva sirge ümber.
Vaata Eesti rahvausund ja Toor
Tooru
Tooru (Harju-Madisel tooru-jumal, Läänemaa kihelkondades tooru-meesTarmo Kulmar. - Mäetagused 2005, nr 30, lk 28. doi:10.7592/MT2005.30.kulmar) on jumalus Eesti mõnede piirkondade rahvausundis.
Vaata Eesti rahvausund ja Tooru
Tooru õhtu
Tooru õhtuks või Tooru teeramise õhtuks on eesti rahvausundis nimetatud neljapäeva õhtut Kose kihelkonnas ja Harjumaa rannikul.
Vaata Eesti rahvausund ja Tooru õhtu
Totemism
Totemism on usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma inimeste ja teatud rühma materiaalsete objektide (enamasti loomade) vahel.
Vaata Eesti rahvausund ja Totemism
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Eesti rahvausund ja Tuhk
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Vaata Eesti rahvausund ja Tuli
Turis
Turis (Turris) on Kristjan Jaak Petersoni väljamõeldud eesti pseudomütoloogia sõjajumal.
Vaata Eesti rahvausund ja Turis
Tuulispask
Tuulispask (ka vihur või ebajalg) on rahvapärane nimetus maismaa kohal liikuva tugeva tuulekeerise kohta.
Vaata Eesti rahvausund ja Tuulispask
Tuulispea
pisi Tuulispea oli nalja- ja pilkeajakiri, mis ilmus 1923.
Vaata Eesti rahvausund ja Tuulispea
Tuuslar
Tuuslar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Vaata Eesti rahvausund ja Tuuslar
Ui
Võrgunõel Ui on traditsiooniline tööriist kalavõrkude ja vööde kudumiseks.
Vaata Eesti rahvausund ja Ui
Uku
Uku on Eesti rahvausundis Kirde-Eesti alal tuntud majahaldjas, kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk).
Vaata Eesti rahvausund ja Uku
Uku Masing
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.
Vaata Eesti rahvausund ja Uku Masing
Ukukivi
Ukukivi (ka: Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi, Ruila Lossikivi, Ruila Ukukivi, Kalevipoja Põllekivi) on rabakivist hiidrahn Harju maakonna Saue valla ja Hageri kihelkonna Muusika külas.
Vaata Eesti rahvausund ja Ukukivi
Umbluu
Umbluu on folklooris matmata surnuluu, mis ulub, laulab, räägib ja oigab.
Vaata Eesti rahvausund ja Umbluu
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Vaata Eesti rahvausund ja Ussid
Vaanid
John Bauer (1882–1918) Vaanid (vanapõhja Vanr, mitmuses Vanir) oli Skandinaavia mütoloogias jumalate hõim, keda seostati viljakuse, tarkuse ja võimega ennustada tulevikku.
Vaata Eesti rahvausund ja Vaanid
Vaenuköis
Vaenuköis ehk vainuköis on vaenusääse (Sciara militaris) vaklade moodustatud ahel, mis on kuni 15 cm lai ja 3–4 m pikkEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Eesti rahvausund ja Vaenuköis
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Vaata Eesti rahvausund ja Vaim
Vaim (tont)
Vaim on Eesti rahvauskumustes üleloomulik kehata olend, kes kummitades ja hirmutades võib käituda pahatahtlikult (näiteks kummitus, kodukäija, tont), kuid kaitstes ja hoides heatahtlikult (haldjas).
Vaata Eesti rahvausund ja Vaim (tont)
Vanaema
Kaks vanaema lapselastega, Sloveenia 1955 Beebi oma ema, vanaema ja vana-vanaemaga Vanaema on ema ema või isa ema.
Vaata Eesti rahvausund ja Vanaema
Vanaisa
Vanaisa lapselapsega Vanaisa on ema isa või isa isa.
Vaata Eesti rahvausund ja Vanaisa
Vanapagan
Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum Vanapagan (ka kurivaim, sarvik, vanatühi, vanakuri) on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.
Vaata Eesti rahvausund ja Vanapagan
Vanem
Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
Vaata Eesti rahvausund ja Vanem
Vanemuine
Vanemuine (Wannemunne) on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Vaata Eesti rahvausund ja Vanemuine
Vari
Inimeste varjud Vari on valgustatud eseme taha jääva ala valgustamata (või vähem valgustatud) osa.
Vaata Eesti rahvausund ja Vari
Varn
Varn ehk nagi on riiete (riidevarn), tööriistade ja muu sellise ülesriputamise või hoidmise vahend.
Vaata Eesti rahvausund ja Varn
Vastlapäev
Vastlakuklid on Eestis üks traditsioonilisi vastlatoite Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu.
Vaata Eesti rahvausund ja Vastlapäev
Vägi
Vägi on eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud.
Vaata Eesti rahvausund ja Vägi
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Vaata Eesti rahvausund ja Veebruar
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Eesti rahvausund ja Veekogu
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Vaata Eesti rahvausund ja Viimnepäev
Viisnurk
Korrapärane viisnurk Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk.
Vaata Eesti rahvausund ja Viisnurk
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Vaata Eesti rahvausund ja Virmalised
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Eesti rahvausund ja Virumaa
Volbripäev
Volbripäev on 1. mai.
Vaata Eesti rahvausund ja Volbripäev
1. aprill
1.
Vaata Eesti rahvausund ja 1. aprill
1. mai
1.
Vaata Eesti rahvausund ja 1. mai
12. mai
12.
Vaata Eesti rahvausund ja 12. mai
13 (arv)
Kolmteist ehk 13 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 14 ja otseselt järgneb arvule 12.
Vaata Eesti rahvausund ja 13 (arv)
14. aprill
14.
Vaata Eesti rahvausund ja 14. aprill
14. jaanuar
14.
Vaata Eesti rahvausund ja 14. jaanuar
14. juuli
14.
Vaata Eesti rahvausund ja 14. juuli
14. oktoober
14.
Vaata Eesti rahvausund ja 14. oktoober
1998
1998.
Vaata Eesti rahvausund ja 1998
21. juuni
21.
Vaata Eesti rahvausund ja 21. juuni
21. märts
21.
Vaata Eesti rahvausund ja 21. märts
22. detsember
22.
Vaata Eesti rahvausund ja 22. detsember
23. september
23.
Vaata Eesti rahvausund ja 23. september
29. veebruar
29.
Vaata Eesti rahvausund ja 29. veebruar
6. veebruar
6.
Vaata Eesti rahvausund ja 6. veebruar
7. detsember
7.
Vaata Eesti rahvausund ja 7. detsember
Tuntud ka kui Eesti usund.
, Jõulud, Jõululeib, Jeesus, Jumal, Jumalad, Jumalanna, Jumalariik, Jumalasünnitaja, Jumalus, Juudas Iskariot, Juudavaik, Juuli, Juuni, Kaarnakivi (rahvausund), Kaave, Kahi, Kalevipoeg, Kalkar, Karjalaskepäev, Kääbas, Kärp, Käsitiivalised, Külm, Külvinädalad, Künnipäev, Kõdu, Kildsann, Kodukäija, Koerakoonlased, Koit ja Hämarik, Kolletamispäev, Kolm, Kolumats, Komm (sädemetepüüdja), Korp, Kotermann, Kratt, Kristus, Kummitus, Kuningas, Kurat, Kuri, Kuri silm, Kuu, Laurentius, Lääne-Eesti, Läänemaa, Leiger, Lendva, Libahunt, Linda, Linnupete, Looja, Luupainaja, Luuvalupäev, Maa-alused, Maaema, Maajumal, Maarja, Maausk, Mai, Majauss, Maolised, Mardus, Matthias Johann Eisen, Märts, Müokardi infarkt, Mütoloogia, Mõniste, Melk, Mets, Metsaema, Metsavana, Metsik, Murueide tütred, Näkk, Näks, Nõiasõnad, Nõiavits, Nõid, Nõidus, Neitsi, Neljapäev, November, Nukk, Ohvrikivi, Oktoober, ONG, Oskar Loorits, Paganlus, Paharet, Panteon, Päike, Päkapikk, Päriskonnalised, Pöök, Pööripäev, Pöialpoiss, Püha Vaim, Püstoks, Põrgu, Peko, Pell, Penn, Peremees, Personifikatsioon, Pihlakas, Piilu, Pikker, Pikne (äiksejumal), Pilda, Piret, Pisuhänd, Poeg, Puhastustuli, Purask, Pusa, Puugid, Ragan, Rahvalaul, Rõugutaja, Reede, Reo, Reomägi, Rist, Ristipuu, Ronk, Saatan, Saatus, Sakala, Salme (tegelaskuju), Sarved, Sarvik, Sügisene madisepäev, Sõlg, Sõna, Seitse, Sepp, September, Skandinaavia, Sulevipoeg, Surm, Suvistepüha, Taar, Taara, Taarausk, Taevaisa, Taevas, Taliharjapäev, Tall, Talvine madisepäev, Tark, Tartu, Tarvas, Tarvastu, Tähendus, Täht (astronoomia), Tõll, Tõnis, Tõnn, Tõnnivakk, Teod, Tharapita, Thor, Tikutaja, Tirdilised, Toonela, Tooni, Toor, Tooru, Tooru õhtu, Totemism, Tuhk, Tuli, Turis, Tuulispask, Tuulispea, Tuuslar, Ui, Uku, Uku Masing, Ukukivi, Umbluu, Ussid, Vaanid, Vaenuköis, Vaim, Vaim (tont), Vanaema, Vanaisa, Vanapagan, Vanem, Vanemuine, Vari, Varn, Vastlapäev, Vägi, Veebruar, Veekogu, Viimnepäev, Viisnurk, Virmalised, Virumaa, Volbripäev, 1. aprill, 1. mai, 12. mai, 13 (arv), 14. aprill, 14. jaanuar, 14. juuli, 14. oktoober, 1998, 21. juuni, 21. märts, 22. detsember, 23. september, 29. veebruar, 6. veebruar, 7. detsember.