Sisukord
165 suhted: Aegviidu, Ülemiste kaubajaam, Ülemiste raudteejaam, Balti jaam, Balti raudtee, Balti Raudtee Eesti Raudteekond, Balti Raudtee Peatehased, Balti Raudtee Selts, C30-M, Diiselrong, Dvigatel, Edelaraudtee, Eesti, Eesti mark, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti Raudtee, Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend, Eesti Raudteemuuseum, Eesti valitsus, Eestimaa kubermang, Elavhõbealaldi, Elektrirong, Ellamaa elektrijaam, Elron, ER2, Euroopa, Ferdinand Petersen, Gattšina, Haapsalu, Haapsalu Raudtee, Heiki Suurkask, Hendrik Otloot, Ikla, Irboska, Järve (Tallinn), Jõgeva–Tartu rongiliin, Kagu-Eesti, Karl Ipsberg, Karl Kark, Kehra, Keila, Keila raudteejaam, Keila–Haapsalu raudteelõik, Keila–Paldiski raudteelõik, Kitsarööpmeline raudtee, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Klooga, Klooga–Kloogaranna raudteelõik, Koidula raudteejaam, Kontaktliin, ... Laienda indeks (115 rohkem) »
Aegviidu
Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Aegviidu
Ülemiste kaubajaam
Ülemiste kaubajaam 2009. aasta aprillis. Vaade läänest Ülemiste kaubajaam 2013. aasta märtsis. Vaade idast Eesti Raudtee Ülemiste kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Ülemiste järvest 1 km kirdes, Ülemiste ja Vesse reisirongipeatuste vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Ülemiste kaubajaam
Ülemiste raudteejaam
Ülemiste raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval, Ülemiste järvest 0,5 km kirdes.
Vaata Eesti raudteetransport ja Ülemiste raudteejaam
Balti jaam
Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009) Balti jaam enne II maailmasõda Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.
Vaata Eesti raudteetransport ja Balti jaam
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Vaata Eesti raudteetransport ja Balti raudtee
Balti Raudtee Eesti Raudteekond
Balti Raudtee Eesti Raudteekond (lühend: BRER; ka: Eesti Raudteekond) oli Balti Raudteele allunud Eesti NSV transpordiorganisatsioon.
Vaata Eesti raudteetransport ja Balti Raudtee Eesti Raudteekond
Balti Raudtee Peatehased
Balti Raudtee Peatehaste hooned aastal 1932 Balti Raudtee Peatehased oli 1870. aastatel ehitatud Balti raudtee taristut teenindav ettevõte Tallinnas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Balti Raudtee Peatehased
Balti Raudtee Selts
Balti Raudtee Selts oli raudtee valdkonnaga tegelev selts, mille moodustasid 1868.
Vaata Eesti raudteetransport ja Balti Raudtee Selts
C30-M
Vedur C30-M Tapal Ülemiste jaamas C30-M on AS Operaili ja Tšehhi firma CZ Loko ühisprojektina toodetav diiselveduriseeria, mis on ette nähtud manööverdus- ja liiniteeninduseks 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel.
Vaata Eesti raudteetransport ja C30-M
Diiselrong
Edelaraudtee diiselrongid DR1 Tallinnas Balti jaamas Diiselrong on mitmevaguniline rong, mis sõidab vagunis või vagunites paikneva ühe või mitme diiselmootori jõul.
Vaata Eesti raudteetransport ja Diiselrong
Dvigatel
Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.
Vaata Eesti raudteetransport ja Dvigatel
Edelaraudtee
Narvas (1999) Edelaraudtee AS on Eestis asuv raudtee-ettevõte, mis asutati 1997.
Vaata Eesti raudteetransport ja Edelaraudtee
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eesti
Eesti mark
1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eesti mark
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti Raudtee
Aktsiaselts Eesti Raudtee on Eesti ettevõte.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eesti Raudtee
Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
Eesti raudteejaamade loend loetleb Eesti praeguseid ja endiseid raudteejaamu ja raudteepeatusi.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
Eesti Raudteemuuseum
Haapsalu jaamahoone imperaatoripaviljon, milles paikneb Raudteemuuseumi siseekspositsioon. Muuseumi väliekspositsioon, esiplaanil mootorvedur TEP60 DR1BJ-2717 saabumine muuseumisse 26. juulil 2023. Eesti Raudteemuuseum on Haapsalu raudteejaamas asuv väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eesti Raudteemuuseum
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eesti valitsus
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Eestimaa kubermang
Elavhõbealaldi
Elavhõbealaldi on alaldi, milles vahelduvvoolu muudab alalisvooluks elavhõbeventiil.
Vaata Eesti raudteetransport ja Elavhõbealaldi
Elektrirong
Elektrirong Saksamaal Elektrirong PESA Varssavi ja Łódźi vahel Elektrirong on elektri jõul sõitev rong.
Vaata Eesti raudteetransport ja Elektrirong
Ellamaa elektrijaam
Ellamaa elektrijaam (2011) Ellamaa elektrijaam (2014) Ellamaa elektrijaam oli aastatel 1923–1966 töötanud soojuselektrijaam Harju maakonnas Saue vallas Turbas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Ellamaa elektrijaam
Elron
Stadler Flirt Keila jaamas Droonivideo uut Jänese raudteesilda ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris AS Eesti Liinirongid (varasem Elektriraudtee AS) on Eesti reisirongide operaatorfirma, mis tegutseb kaubamärgi ELRON all.
Vaata Eesti raudteetransport ja Elron
ER2
Elektrirongid ER2 Balti jaamas. Vasakpoolne rong (ER2-2101) on "ümara" ja parempoolne (ER2-2205) "kandilise" kabiiniga disaini näide (2009) Moderniseeritud elektrirongid ER2T Riia keskraudteejaamas Elektrirong ER2 (läti keeles Elektrovilciens Rīgas, 2. tips; 'Riia elektrirong, tüüp 2') oli aastatel 1962–1984 Kalinini ja Riia Vagunitehases toodetud linnalähi-reisirong.
Vaata Eesti raudteetransport ja ER2
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Eesti raudteetransport ja Euroopa
Ferdinand Petersen
Ferdinand Petersen (1938. aastani Ferdinand Peterson; 13. märts 1887 Vahtriku talu, Lehtse vald, Järvamaa – 18. veebruar 1979 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli eesti insener ja poliitik.
Vaata Eesti raudteetransport ja Ferdinand Petersen
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Gattšina
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Haapsalu
Haapsalu Raudtee
OÜ Haapsalu Raudtee oli aastatel 1998–2004 tegutsenud Eesti raudtee-ettevõte, kes omas ja osutas kaubaveo teenust Riisipere–Haapsalu vahelisel raudteelõigul.
Vaata Eesti raudteetransport ja Haapsalu Raudtee
Heiki Suurkask
Heiki Suurkask (sündinud 12. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja ajaloolane.
Vaata Eesti raudteetransport ja Heiki Suurkask
Hendrik Otloot
Hendrik Otloot (eesnimi ka Heinrich; 2. jaanuar 1906 Holstre vald, Viljandimaa – 31. jaanuar 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt, pedagoog ja ehitusteadlane.
Vaata Eesti raudteetransport ja Hendrik Otloot
Ikla
Ikla on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Ikla
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Irboska
Järve (Tallinn)
Järve on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Järve (Tallinn)
Jõgeva–Tartu rongiliin
Jõgeva–Tartu rongiliin oli Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis avati aastal 2007 ja suleti 2015.
Vaata Eesti raudteetransport ja Jõgeva–Tartu rongiliin
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kagu-Eesti
Karl Ipsberg
Karl Ipsberg (3. jaanuaril 1870 Suure-Kambja vald – 27. juunil 1943 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast) oli eesti majandustegelane, ehitusinsener ja poliitik, mitme valitsuse liige.
Vaata Eesti raudteetransport ja Karl Ipsberg
Karl Kark
Karl Kark (3. jaanuar 1883 (vkj 22. detsember 1882) Hellenurme vald, Tartumaa – 1. detsember 1924 Tallinn) oli eesti insener, Friedrich Akeli valitsuse teedeminister.
Vaata Eesti raudteetransport ja Karl Kark
Kehra
Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas (november 2021) Kehra on linn Harjumaal Anija vallas Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kehra
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Keila
Keila raudteejaam
Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Keila raudteejaam
Keila–Haapsalu raudteelõik
Keila–Haapsalu raudteelõik oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Keilat Haapsaluga.
Vaata Eesti raudteetransport ja Keila–Haapsalu raudteelõik
Keila–Paldiski raudteelõik
Keila–Paldiski raudteelõik on 20,8 kilomeetri pikkune üheteeline laiarööpmeline raudtee Harju maakonnas Keila ja Paldiski raudteejaama vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Keila–Paldiski raudteelõik
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Klooga
Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Klooga
Klooga–Kloogaranna raudteelõik
Klooga–Kloogaranna raudteelõik on 3,4 kilomeetri pikkune laiarööpmelise Keila–Paldiski raudtee harutee Klooga raudteejaama ja Kloogaranna raudteepeatuse vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Klooga–Kloogaranna raudteelõik
Koidula raudteejaam
Koidula raudteejaam on raudteejaam (raudteepiirijaam) Võru maakonnas Setomaa vallas Koidula külas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Koidula raudteejaam
Kontaktliin
Trammi kontaktliin Jaapanis Sapporos Trammide ja rongide kontaktliini traadi läbilõige Kontaktliin (õhuliin, kontaktjuhe, ekslikult ka kontaktvõrk, vananenud trollijuhe) on elektrisõiduki toitmiseks mõeldud ja reeglina selle tee kohal asuv isolatsioonita juhe.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kontaktliin
Kontaktvõrk
Kontaktvõrk on elektrivõrk, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kontaktvõrk
Kopli kaubajaam
Eesti Raudtee Kopli kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Tallinna–Keila raudteelõigul, Balti jaamast loodes, Kopli, Telliskivi, Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis, Kopli tänav 23.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kopli kaubajaam
Kunda tsemenditehas
Tsemendivabrik 1910. aastal Kunda tsemendivabrik 1930. aastatel Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone varemed Kunda tsemenditehase pudelahi Kunda tsemenditehas (ka Kunda tsemendivabrik) on endine tsementi tootnud tehas Lääne-Viru maakonnas Kundas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Kunda tsemenditehas
Laatre–Viljandi raudtee
Laatre–Viljandi raudtee ehk Mõisaküla–Viljandi raudtee ehk nn Mulgi raudtee oli kitsarööpmeline haruraudtee pikkusega 45,8 km.
Vaata Eesti raudteetransport ja Laatre–Viljandi raudtee
Laiarööpmeline raudtee
Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.
Vaata Eesti raudteetransport ja Laiarööpmeline raudtee
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Eesti raudteetransport ja Läti
Lelle
Lelle (varem ka Hiiekõnnu) on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Lelle
Lelle raudteejaam
Lelle raudteejaam on raudteejaam Raplamaal Kehtna vallas Lelles.
Vaata Eesti raudteetransport ja Lelle raudteejaam
Lelle–Pärnu raudteelõik
Lelle–Pärnu raudteelõik ehk Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee (ka Lelle–Papiniidu raudtee) on ligi 70 km pikkune endine kitsarööpmeline raudtee, mis valmis 1928.
Vaata Eesti raudteetransport ja Lelle–Pärnu raudteelõik
Leon Johanson
Leon Johansoni tüüpprojekti järgi ehitatud Tootsi jaamahoone Leon Johanson (1. november 1897 Rakvere – 2. märts 1984 Tallinn) oli eesti arhitekt.
Vaata Eesti raudteetransport ja Leon Johanson
Liiklusmärk
Liiklusmärk (vananenud termin teemärk) on liikluse korraldamiseks teedele paigaldatav piltmärk.
Vaata Eesti raudteetransport ja Liiklusmärk
Liiva – Nõmme-Väikse raudtee
Liiva – Nõmme-Väikse raudtee oli 1913–1971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik.
Vaata Eesti raudteetransport ja Liiva – Nõmme-Väikse raudtee
Liiva–Vääna raudtee
Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaama vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Liiva–Vääna raudtee
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Eesti raudteetransport ja Liivimaa kubermang
M62
Vedur M62 M62 on diiselvedurite seeria, mida valmistas 1965–1995 Luhanski veduritehas Ukrainas.
Vaata Eesti raudteetransport ja M62
Mati Talvik
Mati Talvik (11. aprill 1942 Tallinn – 25. juuli 2018 Tallinn) oli eesti teleajakirjanik ja dokumentalist.
Vaata Eesti raudteetransport ja Mati Talvik
Mõisaküla raudteejaam
Mõisaküla raudteejaam oli raudteejaam Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisaküla linnas, Läti piiri ääres.
Vaata Eesti raudteetransport ja Mõisaküla raudteejaam
Mootorvagun
Tallinn-Väike jaamas Mootorvagun on mootori ja juhtimisseadistega vagun.
Vaata Eesti raudteetransport ja Mootorvagun
Muuga kaubajaam
ET-post) Muuga jaama läänepoolne osa Eesti Raudtee Muuga kaubajaam on kaubajaam Muuga sadama territooriumil Maardu, Viimsi valla ja Jõelähtme valla piiril.
Vaata Eesti raudteetransport ja Muuga kaubajaam
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Eesti raudteetransport ja Narva
Nõmme
Nõmme oli linn Harjumaal Tallinnast edelas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Nõmme
Nõmme raudteepeatus
Nõmme raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Nõmme raudteepeatus
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Eesti raudteetransport ja Nõukogude Liit
Nikolai raudtee
Nikolai raudtee, kuni 1855 Peterburi–Moskva raudtee, (vene Петербурго-Московская железная дорога; Николаевская железная дорога) oli arvult kolmas Venemaa keisririigis rajatud raudtee.
Vaata Eesti raudteetransport ja Nikolai raudtee
NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat
NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат путей сообщения СССР) oli aastatel 1923–1946 eksisteerinud riigiorgan Nõukogude Liidus; kuulus rahvakomissariaadina NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu koosseisu.
Vaata Eesti raudteetransport ja NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat
Ostland
Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.
Vaata Eesti raudteetransport ja Ostland
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Paldiski
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Pärnu
Pärnu–Mõisaküla raudteelõik
Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli ligi 50 km pikkune raudtee, mis rajati aastatel 1895–1896 kitsarööpmelise Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi juurdeveoraudteena seoses Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliiniga.
Vaata Eesti raudteetransport ja Pärnu–Mõisaküla raudteelõik
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.
Vaata Eesti raudteetransport ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Põlva maakond
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Eesti raudteetransport ja Peterburi
Peterburi–Varssavi raudtee
Peterburi–Varssavi raudtee (vene Петербурго-Варшавская железная дорога) oli arvult neljas Venemaa keisririigis rajatud raudtee.
Vaata Eesti raudteetransport ja Peterburi–Varssavi raudtee
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Vaata Eesti raudteetransport ja Petseri
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Eesti raudteetransport ja Pihkva
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Pihkva kubermang
Pihkva–Riia raudtee
Pihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889.
Vaata Eesti raudteetransport ja Pihkva–Riia raudtee
Piusa raudteejaam
Piusa raudteejaam on raudteejaam Võru maakonnas Võru vallas Piusa külas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Piusa raudteejaam
Raasiku
Raasiku on alevik Harju maakonnas Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raasiku
Raikküla
Raikküla on küla Rapla vallas Rapla maakonnas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raikküla
Rail Baltic
Rail Baltic (teistes riikides kasutatakse rahvusvahelist nimekuju Rail Baltica) on ehitusjärgus Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav standardrööpmeline (1435 mm laiuse rööpavahega) 870 km pikkune kiirraudtee.
Vaata Eesti raudteetransport ja Rail Baltic
Rapla–Virtsu raudtee
Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune Eesti kitsarööpmeline raudtee praeguse Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Rapla–Virtsu raudtee
Raudteeülekäigukoht
Raudteeülekäigukoht on raudtee rööbastee ja jalgtee või jalgrattatee samatasandiline ristumiskoht.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raudteeülekäigukoht
Raudteeülesõidukoht
Nõmme raudteeülesõit Pärnu maanteel Raudteeülesõidukoht on raudtee rööbastee ja maantee samatasandiline ristumiskoht.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raudteeülesõidukoht
Raudteejaam
Pariisi raudteejaamad Gare de l'Est ja Gare du Nord Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raudteejaam
Raudteetransport
Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate ja kaubavedu raudteedel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raudteetransport
Raudteetransport Islandil
Islandil puudub ühistranspordisüsteemi kuuluv raudteesüsteem.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raudteetransport Islandil
Raudteetransport Lätis
Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raudteetransport Lätis
Raudteevalitsus
Raudteevalitsus oli 1921-1938 Teedeministeeriumi allüksusi.
Vaata Eesti raudteetransport ja Raudteevalitsus
Rööpmelaius
Rööpmelaius on rööbastee rööpapeade sisekülgede vaheline kaugus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Rööpmelaius
Riisipere
Riisipere on alevik Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Riisipere
Riisselja–Orajõe raudtee
Riisselja–Orajõe raudtee oli kitsarööpmelise raudtee raudteeharu, mis algas Pärnu-Mõisaküla-Valga liini Riisselja raudteejaamast.
Vaata Eesti raudteetransport ja Riisselja–Orajõe raudtee
Rohuküla
Rohuküla sadam Rohuküla on küla Lääne maakonnas Haapsalu linnas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Rohuküla
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Sindi
Sindi on linn Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel Pärnust, Tori valla keskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Sindi
Sonda–Mustvee raudteeliin
Sonda-Mustvee raudteeliin (ka Sonda–Avinurme–Mustvee raudteeliin) oli 63 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Sonda ja Mustvee vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Sonda–Mustvee raudteeliin
Stadler FLIRT
AS Elroni Stadler FLIRT elektrirong 1401 "Kegel" Stadler FLIRT rong Šveitsis Keila jaamas Stadler FLIRT (saksa keeles flinker leichter innovativer Regional-Triebzug, inglise keeles Fast Light Innovative Regional Train 'kiire kerge uuenduslik regionaalrong') on elektri- või diiselrong, mida toodab Šveitsi ettevõte Stadler Rail AG.
Vaata Eesti raudteetransport ja Stadler FLIRT
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinn
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna sadam
Tallinna Transpordikool
Tallinna Transpordikool oli Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna Transpordikool
Tallinna vagunidepoo
Telliskivi depoo esine plats, esiplaanil vaguni rattad (2014) Tallinna vagunidepoo ehk Telliskivi depoo oli kuni 2015.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna vagunidepoo
Tallinna-Kopli veduridepoo
Depoohooned aastal 2021 Endine Kopli veduridepoo (2019) Tallinna-Kopli veduridepoo oli Kopli kaubajaama juures asunud veduridepoo, mida haldas AS Eesti Raudtee.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna-Kopli veduridepoo
Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Moskva rongiliin
Tallinna–Moskva reisirong Balti jaamas, vasakul mootorvedur TEP70 Tallinna–Moskva rongiliin oli Venemaa Raudteede tütarettevõtte FPK opereeritav rongiliin Eestis ja Venemaal.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Moskva rongiliin
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva rongiliin
Elroni diiselrong saabumas Oru jaama Tallinna–Narva rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Narva rongiliin
Tallinna–Pääsküla rongiliin
Tallinna–Pääsküla rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Pääskülas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Pääsküla rongiliin
Tallinna–Pärnu rongiliin
Tallinna–Pärnu rongiliin oli rongiliin Eestis, mis algas Tallinnas ja lõppes Pärnus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Pärnu rongiliin
Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin
Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin oli reisirongiliin, mis kulges mööda Tallinna–Pärnu raudteed, Pärnu–Mõisaküla raudteed ja Mõisaküla–Riia raudteed.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin
Tallinna–Tartu rongiliin
Tallinna–Tartu rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis läbib Harjumaad, Lääne-Virumaad, Jõgevamaad ja Tartumaad.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Tartu rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tallinna–Viljandi rongiliin
Tapa depoo
Tapa depoo Tapa depoo on Tapa raudteejaama juures olev veduri- ja vagunidepoo, mida haldab ettevõte AS Operail.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tapa depoo
Tapa–Tartu raudteelõik
Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tapa–Tartu raudteelõik
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tartu
Tartu–Koidula raudteelõik
Tartu–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis, mis algab Tartus ja lõpeb Koidula piirijaamas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tartu–Koidula raudteelõik
Tartu–Koidula rongiliin
Tartu–Koidula rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis läbib Tartumaad, Põlvamaad ja Võrumaad.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tartu–Koidula rongiliin
Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga rongiliin
Tartu–Valga rongiliin on rongiliin Lõuna-Eestis, mis algab Tartus ja lõpeb Valgas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tartu–Valga rongiliin
Türi–Paide–Tamsalu raudtee
Türi–Paide–Tamsalu raudtee oli 62 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Türi ja Tamsalu raudteejaama vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Türi–Paide–Tamsalu raudtee
Teede- ja Sideministeerium
Teede- ja Sideministeerium oli Eesti ministeerium, mis korraldas riiklikult Eesti transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonda.
Vaata Eesti raudteetransport ja Teede- ja Sideministeerium
Teedeministeerium
Teedeministeerium (lühend TM) oli Eesti esimesel iseseisvusperioodil üks Eesti ministeeriumeid.
Vaata Eesti raudteetransport ja Teedeministeerium
Tehnikamaailm
Tehnikamaailm (lühend TM) on 1998.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tehnikamaailm
Tehnilise Järelevalve Amet
Tehnilise Järelevalve Ameti kontor Tallinnas Sõle tänav 23a Tehnilise Järelevalve Amet oli valitsusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tehnilise Järelevalve Amet
Tosno
Tosno (soome Tusina) on linn Venemaa Leningradi oblastis, Tosno rajooni keskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Tosno
Turba
Turba on alevik Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Turba
Turba raudteepeatus
Riisipere–Turba raudteelõigu taastamine, 2019 Turba raudteepeatus (1935. aastani Sooniste raudteejaam ja 1995. aastani Turba raudteejaam) on raudteepeatus Keila–Turba raudteelõigul Turba alevikus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Turba raudteepeatus
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valga
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valga (Liivimaa)
Valga depoo
Valga Vagunidepoo hooned Pihkva–Riia raudtee depoo Valgas, 1890. aastad Valga depoo on Valga raudteejaama juures paiknev vagunidepoo, mis kuulub ettevõttele Skinest Rail.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valga depoo
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koikküla raudtee
Valga–Koikküla raudteelõik oli 1923.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valga–Koikküla raudtee
Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee
Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee oli esimene kitsarööpmeline raudteeliin Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus, Valga ja Pļaviņase, hiljem Gulbene vahel.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Vaata Eesti raudteetransport ja Valgamaa
Vana-Vändra vald
Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Vana-Vändra vald (saksa keeles Alt-Fennern) oli vald Pärnumaal Vändra kihelkonnas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Vana-Vändra vald
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Eesti raudteetransport ja Varssavi
Vasalemma
Vasalemma on alevik Eestis Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Vasalemma
Väliskaubandus
Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine.
Vaata Eesti raudteetransport ja Väliskaubandus
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Eesti raudteetransport ja Võrumaa
Võrumaa Teataja
Võru Teataja (varasemas kirjapildis Wõru Teataja) ka Võrumaa Teataja on Võrumaal ilmuv ajaleht.
Vaata Eesti raudteetransport ja Võrumaa Teataja
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Eesti raudteetransport ja Venemaa Keisririik
Veoalajaam
Veoalajaam on alajaam, mis varustab elektrisõidukeid (tramme, trollibusse, metroo- või raudteeronge) kontaktvõrgu kaudu elektrivooluga.
Vaata Eesti raudteetransport ja Veoalajaam
Viljandi raudteejaam
Viljandi raudteejaam (saksa keeles Fellin) on raudteejaam Viljandimaal Viljandis Kantreküla linnaosas.
Vaata Eesti raudteetransport ja Viljandi raudteejaam
Viluvere
Viluvere on küla Põhja-Pärnumaa vallas Pärnumaal.
Vaata Eesti raudteetransport ja Viluvere
1870
1870.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1870
1876
1876.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1876
1880
1880.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1880
1887
1887.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1887
1889
1889.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1889
1898
1898.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1898
1940
1940.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1940
1971
1971.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1971
1973
1973.
Vaata Eesti raudteetransport ja 1973
2011
2011.
Vaata Eesti raudteetransport ja 2011
5. november
5.
Vaata Eesti raudteetransport ja 5. november
Tuntud ka kui Raudtee Eestis, Raudteetransport Eestis.