Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Moodne viievõistlus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Moodne viievõistlus

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud vs. Moodne viievõistlus

Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 31 pronksmedalit). Ateena olümpiamängudel 2004 Moodne viievõistlus on spordiala, milles mitmevõistlusena on kombineeritud viis spordiala (ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks).

Sarnasusi Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Moodne viievõistlus

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Moodne viievõistlus on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Epee, Hanno Selg, Jüri Jaanson, Kettaheide, London, Nüüdisaegsed olümpiamängud, Soul, Stockholm, Ujumine (spordiala), Vehklemine, 1912. aasta suveolümpiamängud, 1920. aasta suveolümpiamängud, 1952. aasta suveolümpiamängud, 1960. aasta suveolümpiamängud, 1992. aasta suveolümpiamängud, 2000. aasta suveolümpiamängud.

Epee

Irina Embrich (paremal) vehklemas Emese Szásziga 2013. aastal Saint-Mauri maailmakarikavõistlusel Epeevehklemine on üks kolmest vehklemisspordi kategooriast, kus relvana kasutatakse duellimõõga tänapäevast edasiarendust, epeed.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Epee · Epee ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

Hanno Selg

Hanno Selg (31. mai 1932 Tallinn – 2. oktoober 2019 Tartu) oli Eesti sportlane (moodne viievõistleja, vehkleja ja suusataja) ning sporditeadlane.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Hanno Selg · Hanno Selg ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

Jüri Jaanson

Jüri Jaanson (sündinud 14. oktoobril 1965 Tartus) on eesti sõudja (maailmameister) ja poliitik, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Jüri Jaanson · Jüri Jaanson ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

Kettaheide

Myron, "Kettaheitja" (5. sajand eKr) olümpiamängudel 1896. aastal Robert Harting 2008. aastal Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Kettaheide · Kettaheide ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

London

London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja London · London ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

Nüüdisaegsed olümpiamängud

Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Nüüdisaegsed olümpiamängud · Moodne viievõistlus ja Nüüdisaegsed olümpiamängud · Näe rohkem »

Soul

Soul (korea keeles 서울 Seoul) on Lõuna-Korea pealinn.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Soul · Moodne viievõistlus ja Soul · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Stockholm · Moodne viievõistlus ja Stockholm · Näe rohkem »

Ujumine (spordiala)

Ujumine on spordiala, kus võisteldakse ujumises.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Ujumine (spordiala) · Moodne viievõistlus ja Ujumine (spordiala) · Näe rohkem »

Vehklemine

249x249px Vehklemine on võitlusviis ja spordiala, kus vastased püüavad teineteist tabada relva torke või löögiga.

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Vehklemine · Moodne viievõistlus ja Vehklemine · Näe rohkem »

1912. aasta suveolümpiamängud

Avatseremoonia 5. mail 1912 1912.

1912. aasta suveolümpiamängud ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud · 1912. aasta suveolümpiamängud ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

1920. aasta suveolümpiamängud

Olümpiamängude poster 1920.

1920. aasta suveolümpiamängud ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud · 1920. aasta suveolümpiamängud ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

1952. aasta suveolümpiamängud

1952.

1952. aasta suveolümpiamängud ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud · 1952. aasta suveolümpiamängud ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

1960. aasta suveolümpiamängud

1960.

1960. aasta suveolümpiamängud ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud · 1960. aasta suveolümpiamängud ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

1992. aasta suveolümpiamängud

1992.

1992. aasta suveolümpiamängud ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud · 1992. aasta suveolümpiamängud ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

2000. aasta suveolümpiamängud

2000.

2000. aasta suveolümpiamängud ja Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud · 2000. aasta suveolümpiamängud ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Moodne viievõistlus

Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud on 158 suhted, samas Moodne viievõistlus 69. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 7.05% = 16 / (158 + 69).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud ja Moodne viievõistlus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »