Eesti uusaeg ja Eestimaa rüütelkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti uusaeg ja Eestimaa rüütelkond

Eesti uusaeg vs. Eestimaa rüütelkond

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem. Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Aleksander I ja Eesti uusaeg · Aleksander I ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Eesti uusaeg ja Eesti varauusaeg · Eesti varauusaeg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Eesti uusaeg ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.

Eesti uusaeg ja Eestimaa talurahvaseadused · Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Eesti uusaeg ja Kihelkonnakohus · Eestimaa rüütelkond ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »

Liivimaa talurahvaseadused

Liivimaa talurahvaseadused olid 19.

Eesti uusaeg ja Liivimaa talurahvaseadused · Eestimaa rüütelkond ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Eesti uusaeg ja Teoorjus · Eestimaa rüütelkond ja Teoorjus · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Eesti uusaeg ja Vallakohus · Eestimaa rüütelkond ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallasvara

Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.

Eesti uusaeg ja Vallasvara · Eestimaa rüütelkond ja Vallasvara · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Eesti uusaeg ja Vene keel · Eestimaa rüütelkond ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Eesti uusaeg ja Venemaa keiser · Eestimaa rüütelkond ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

23. mai

23.

23. mai ja Eesti uusaeg · 23. mai ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

4. juuni

4.

4. juuni ja Eesti uusaeg · 4. juuni ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »