Sarnasusi Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu
Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Balduin Alnast, Bornhövedi lahing (1227), Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Gregorius IX, Hermann Balke, Järvamaa, Ladina keel, Lübeck, Legaat, Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Saksa ordu, Taani, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Virumaa, Wilhelm Modenast.
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Balduin Alnast ja Eestimaa hertsogkond · Balduin Alnast ja Mõõgavendade ordu ·
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Bornhövedi lahing (1227) ja Eestimaa hertsogkond · Bornhövedi lahing (1227) ja Mõõgavendade ordu ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ·
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Eestimaa hertsogkond ja Gregorius IX · Gregorius IX ja Mõõgavendade ordu ·
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Eestimaa hertsogkond ja Hermann Balke · Hermann Balke ja Mõõgavendade ordu ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eestimaa hertsogkond ja Järvamaa · Järvamaa ja Mõõgavendade ordu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Eestimaa hertsogkond ja Ladina keel · Ladina keel ja Mõõgavendade ordu ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Eestimaa hertsogkond ja Lübeck · Lübeck ja Mõõgavendade ordu ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Eestimaa hertsogkond ja Legaat · Legaat ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestimaa hertsogkond ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestimaa hertsogkond ja Saksa ordu · Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eestimaa hertsogkond ja Taani · Mõõgavendade ordu ja Taani ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eestimaa hertsogkond ja Valdemar II · Mõõgavendade ordu ja Valdemar II ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eestimaa hertsogkond ja Virumaa · Mõõgavendade ordu ja Virumaa ·
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Eestimaa hertsogkond ja Wilhelm Modenast · Mõõgavendade ordu ja Wilhelm Modenast ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu ühist
- Millised on sarnasused Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu
Võrdlus Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu
Eestimaa hertsogkond on 74 suhted, samas Mõõgavendade ordu 178. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 6.75% = 17 / (74 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: