Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Adolf Friedrich, Balduin Alnast, Bornhövedi lahing (1227), Christian I, Eesti, Eestimaa hertsog, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Erik XIV, Friedrich Georg von Bunge, Gregorius IX, Hermann Balke, Hermann von Salza (ordumeister), Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Knud IV, Knud Valdemarsen, Ladina keel, Lääne-Eesti, Läänemereprovintsid, Lübeck, Leedu suurvürstiriik, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Margrete Sambor, Mõõgavendade ordu, Mecklenburgi valitsejate loend, Nikolai I, Nikolai II, Priit Raudkivi (ajaloolane), Riia peapiiskopkond, Rootsi kuningas, Saksa ordu, Sjælland, Stensby leping, Taani, Taani hindamisraamat, Taani keel, Taani kuninga asehaldur, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tallinna komtuur, Tallinna piiskopkond, Toompea, Uusikaupunki rahu, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Venemaa keiser, Virumaa, ..., Wilhelm Modenast, 1080, 1220, 1222, 1225, 1227, 1230, 1232, 1233, 1234, 1237, 1238, 1269, 1346, 1347, 1456, 1561, 1584, 1721, 1877, 1917, 4. juuni, 6. juuni, 7. juuni. Laienda indeks (24 rohkem) »
Adolf Friedrich
Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (foto 1962) Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (10. oktoober 1873 – 5. august 1969) oli Saksamaa maadeuurija ning spordi- ja riigitegelane, 1918.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Adolf Friedrich · Näe rohkem »
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Balduin Alnast · Näe rohkem »
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Bornhövedi lahing (1227) · Näe rohkem »
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Christian I · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Eesti · Näe rohkem »
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Erik XIV · Näe rohkem »
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Friedrich Georg von Bunge · Näe rohkem »
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Gregorius IX · Näe rohkem »
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Hermann Balke · Näe rohkem »
Hermann von Salza (ordumeister)
Hermann von Salza ausammas Marienburgi kindluses Hermann von Salza (umbes 1162 Salza – 20. märts 1239 Salerno) oli Saksa ordu neljas kõrgmeister aastatel 1209–1239.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Hermann von Salza (ordumeister) · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Knud IV
Carlo Borromeoga. Ta on Tallinnas ka käsitööliste patroon, mujalt selliseid andmeid ei ole. Knud IV (ka Püha Kanut või Kanut Püha; u 1043 – 10. juuli 1086 Odense) oli Taani kuningas 1080–1086, kes püüdis tugevdada Taani monarhiat, toetas roomakatoliku kirikut ja pretendeeris Inglismaa troonile.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Knud IV · Näe rohkem »
Knud Valdemarsen
Knud Valdemarsen (surnud 15. oktoober 1260) oli Taani kuninga Valdemar II vallaspoeg ja Eestimaa, Lollandi ja Blekinge hertsog.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Knud Valdemarsen · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Lübeck · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Legaat · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Margrete Sambor
Margrete Sambori oletatav portree (miniatuur) 1282. aasta Lübecki õiguse käsikirjast Tallinna linnaarhiivis Margrete Sambori haud Bad Doberani kloostris. Hauaplaat pärineb 13. sajandist Margrete Sambor (ka Margaret Sambor, Margaret Sambiria, Margrete Sambiria; taani keeles Margrethe Sambiria või Sambirsdatter, poola keeles Małgorzata Sambiria (Samborówna), kašuubi keeles Margaréta) (umbes 1230 – 1. detsember 1282) oli Taani kuninganna, kuningas Christoffer I naine, kes valitses regendina oma poja Erik V Klippingi eest.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Margrete Sambor · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Nikolai I · Näe rohkem »
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Nikolai II · Näe rohkem »
Priit Raudkivi (ajaloolane)
Priit Raudkivi (sündinud 4. novembril 1954) on eesti ajaloolane, ajalookandidaat.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Priit Raudkivi (ajaloolane) · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Sjælland · Näe rohkem »
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Stensby leping · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Taani · Näe rohkem »
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani kuninga asehaldur
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Taani kuninga asehaldurite loend (ladina keeles Capitanei Revalienses ehk Capitanius domini regis et iudex in Reualia) on 13. ja 14. sajandil Taani valdustes Põhja-Eestis valitsenud Taani kuninga asehaldurite loend.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Taani kuninga asehaldur · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna komtuur
Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Tallinna komtuur · Näe rohkem »
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Toompea · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Valdemar II · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Virumaa · Näe rohkem »
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »
1080
1080.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1080 · Näe rohkem »
1220
1220.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1220 · Näe rohkem »
1222
1222.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1222 · Näe rohkem »
1225
1225.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1225 · Näe rohkem »
1227
1227.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1227 · Näe rohkem »
1230
1230.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1230 · Näe rohkem »
1232
1232.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1232 · Näe rohkem »
1233
1233.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1233 · Näe rohkem »
1234
1234.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1234 · Näe rohkem »
1237
1237.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1237 · Näe rohkem »
1238
1238.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1238 · Näe rohkem »
1269
1269.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1269 · Näe rohkem »
1346
1346.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1346 · Näe rohkem »
1347
1347.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1347 · Näe rohkem »
1456
1456.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1456 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1561 · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1584 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1721 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1877 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 1917 · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 4. juuni · Näe rohkem »
6. juuni
6.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 6. juuni · Näe rohkem »
7. juuni
7.
Uus!!: Eestimaa hertsogkond ja 7. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Eesti vürstkond, Eestimaa hertsogiriik.
