Sarnasusi Eestimaa hertsogkond ja Tallinn
Eestimaa hertsogkond ja Tallinn on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Erik XIV, Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Ladina keel, Läänemereprovintsid, Lübeck, Liivimaa ordu, Margrete Sambor, Mõõgavendade ordu, Nikolai I, Rootsi kuningas, Saksa ordu, Taani kuningas, Tallinna piiskopkond, Toompea, Uusikaupunki rahu, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Venemaa keiser, Virumaa, 4. juuni, 6. juuni.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestimaa hertsogkond · Eesti ja Tallinn ·
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Eestimaa hertsogkond ja Erik XIV · Erik XIV ja Tallinn ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eestimaa hertsogkond ja Järvamaa · Järvamaa ja Tallinn ·
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Eestimaa hertsogkond ja Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus ja Tallinn ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Eestimaa hertsogkond ja Ladina keel · Ladina keel ja Tallinn ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Eestimaa hertsogkond ja Läänemereprovintsid · Läänemereprovintsid ja Tallinn ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Eestimaa hertsogkond ja Lübeck · Lübeck ja Tallinn ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Tallinn ·
Margrete Sambor
Margrete Sambori oletatav portree (miniatuur) 1282. aasta Lübecki õiguse käsikirjast Tallinna linnaarhiivis Margrete Sambori haud Bad Doberani kloostris. Hauaplaat pärineb 13. sajandist Margrete Sambor (ka Margaret Sambor, Margaret Sambiria, Margrete Sambiria; taani keeles Margrethe Sambiria või Sambirsdatter, poola keeles Małgorzata Sambiria (Samborówna), kašuubi keeles Margaréta) (umbes 1230 – 1. detsember 1282) oli Taani kuninganna, kuningas Christoffer I naine, kes valitses regendina oma poja Erik V Klippingi eest.
Eestimaa hertsogkond ja Margrete Sambor · Margrete Sambor ja Tallinn ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Tallinn ·
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Eestimaa hertsogkond ja Nikolai I · Nikolai I ja Tallinn ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Eestimaa hertsogkond ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Tallinn ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestimaa hertsogkond ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Tallinn ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eestimaa hertsogkond ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Tallinn ·
Tallinna piiskopkond
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.
Eestimaa hertsogkond ja Tallinna piiskopkond · Tallinn ja Tallinna piiskopkond ·
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Eestimaa hertsogkond ja Toompea · Tallinn ja Toompea ·
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Eestimaa hertsogkond ja Uusikaupunki rahu · Tallinn ja Uusikaupunki rahu ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eestimaa hertsogkond ja Valdemar II · Tallinn ja Valdemar II ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eestimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Tallinn ja Vana-Liivimaa ·
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Eestimaa hertsogkond ja Venemaa keiser · Tallinn ja Venemaa keiser ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eestimaa hertsogkond ja Virumaa · Tallinn ja Virumaa ·
4. juuni
4.
4. juuni ja Eestimaa hertsogkond · 4. juuni ja Tallinn ·
6. juuni
6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestimaa hertsogkond ja Tallinn ühist
- Millised on sarnasused Eestimaa hertsogkond ja Tallinn
Võrdlus Eestimaa hertsogkond ja Tallinn
Eestimaa hertsogkond on 74 suhted, samas Tallinn 705. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 2.95% = 23 / (74 + 705).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestimaa hertsogkond ja Tallinn. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: