Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eestimaa rüütelkond ja Hoyningen-Huene

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eestimaa rüütelkond ja Hoyningen-Huene

Eestimaa rüütelkond vs. Hoyningen-Huene

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920. Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.

Sarnasusi Eestimaa rüütelkond ja Hoyningen-Huene

Eestimaa rüütelkond ja Hoyningen-Huene on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Harjumaa, Järvamaa, Kuramaa rüütelkond, Läänemaa, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond, Vene keel.

Carl Arvid von Klingspor

Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.

Carl Arvid von Klingspor ja Eestimaa rüütelkond · Carl Arvid von Klingspor ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.

Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna maanõunik

Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.

Eestimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Eestimaa rüütelkonna maanõunik ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Eestimaa rüütelkond ja Harjumaa · Harjumaa ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Eestimaa rüütelkond ja Järvamaa · Hoyningen-Huene ja Järvamaa · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Eestimaa rüütelkond ja Kuramaa rüütelkond · Hoyningen-Huene ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Eestimaa rüütelkond ja Läänemaa · Hoyningen-Huene ja Läänemaa · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Eestimaa rüütelkond ja Liivimaa rüütelkond · Hoyningen-Huene ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Eestimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond · Hoyningen-Huene ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Eestimaa rüütelkond ja Vene keel · Hoyningen-Huene ja Vene keel · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Eestimaa rüütelkond ja Hoyningen-Huene

Eestimaa rüütelkond on 148 suhted, samas Hoyningen-Huene 101. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 4.02% = 10 / (148 + 101).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Eestimaa rüütelkond ja Hoyningen-Huene. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »