Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestirand ja Juminda miinilahing
Eestirand ja Juminda miinilahing on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Hävitaja, Idarinne (Teine maailmasõda), Jäämurdja, Juminda miinilahing, Kroonlinn, Mati Õun, Miinitraaler, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Peterburi, Punaarmee, Tallinn, Wehrmacht, 24. august.
Hävitaja
USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.
Eestirand ja Hävitaja · Hävitaja ja Juminda miinilahing ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Eestirand ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Juminda miinilahing ·
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Eestirand ja Jäämurdja · Jäämurdja ja Juminda miinilahing ·
Juminda miinilahing
Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.
Eestirand ja Juminda miinilahing · Juminda miinilahing ja Juminda miinilahing ·
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Eestirand ja Kroonlinn · Juminda miinilahing ja Kroonlinn ·
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Eestirand ja Mati Õun · Juminda miinilahing ja Mati Õun ·
Miinitraaler
Endine Frauenlob-klassi miinitraaler eksponaadina Lennusadamas Miinitraali makett Miinitraaler (ka traaler) on veeteede, sadamate ja muu akvatooriumi meremiinidest puhastamiseks ja leitud meremiinide hävitamiseks valmistatud sõjalaev.
Eestirand ja Miinitraaler · Juminda miinilahing ja Miinitraaler ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Eestirand ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Juminda miinilahing ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Eestirand ja Peterburi · Juminda miinilahing ja Peterburi ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Eestirand ja Punaarmee · Juminda miinilahing ja Punaarmee ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eestirand ja Tallinn · Juminda miinilahing ja Tallinn ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eestirand ja Wehrmacht · Juminda miinilahing ja Wehrmacht ·
24. august
24.
24. august ja Eestirand · 24. august ja Juminda miinilahing ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestirand ja Juminda miinilahing ühist
- Millised on sarnasused Eestirand ja Juminda miinilahing
Võrdlus Eestirand ja Juminda miinilahing
Eestirand on 54 suhted, samas Juminda miinilahing 96. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 8.67% = 13 / (54 + 96).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestirand ja Juminda miinilahing. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
