Sarnasusi Eestirootsi keel ja Rannarootslased
Eestirootsi keel ja Rannarootslased on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aiboland, Eesti, Hiiumaa, Naissaar, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Noarootsi vald, Osmussaar, Pakri saared, Rootsi keel, Ruhnu, Saaremaa, Vormsi.
Aiboland
Aiboland (ka Egeland) oli rannarootslaste omanimetus alade kohta, mida nad Lääne-Eestis ja Eesti saartel kasutasid ja käsitlesid selle nimetuse kaudu oma kodumaana.
Aiboland ja Eestirootsi keel · Aiboland ja Rannarootslased ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestirootsi keel · Eesti ja Rannarootslased ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eestirootsi keel ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Rannarootslased ·
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Eestirootsi keel ja Naissaar · Naissaar ja Rannarootslased ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Eestirootsi keel ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Rannarootslased ·
Noarootsi vald
Noarootsi vald (rootsi keeles Nuckö kommun) oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Eestirootsi keel ja Noarootsi vald · Noarootsi vald ja Rannarootslased ·
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Eestirootsi keel ja Osmussaar · Osmussaar ja Rannarootslased ·
Pakri saared
Pakri saarte vaheline sild enne 2012. aasta rekonstrueerimist pisi Pakri saared (rootsi Rågöarna 'rukkisaared') on kaks saart – Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12,9 km²) – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega.
Eestirootsi keel ja Pakri saared · Pakri saared ja Rannarootslased ·
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Eestirootsi keel ja Rootsi keel · Rannarootslased ja Rootsi keel ·
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Eestirootsi keel ja Ruhnu · Rannarootslased ja Ruhnu ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eestirootsi keel ja Saaremaa · Rannarootslased ja Saaremaa ·
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestirootsi keel ja Rannarootslased ühist
- Millised on sarnasused Eestirootsi keel ja Rannarootslased
Võrdlus Eestirootsi keel ja Rannarootslased
Eestirootsi keel on 31 suhted, samas Rannarootslased 48. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 15.19% = 12 / (31 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestirootsi keel ja Rannarootslased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: