Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased on 50 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Balduin Alnast, Berthold (Liivimaa piiskop), Cēsis, Coelestinus III, Daugava, Eesti, Evald Tõnisson, Henriku Liivimaa kroonika, Holmi linnus, Idumea, Ikšķile, Katk, Kaupo, Koiva jõgi, Krimulda (ajalooline piirkond), Kristlus, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Latgalid, Läti, Lēdurga (ajalooline piirkond), Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Meinhard, Metsapoole, Paavst, Põhjasõda, Pihkva, ..., Pihkva vürstiriik, Polotski vürstiriik, Riia, Riia lahing (1198), Riia peapiiskopkond, Sakala, Saule lahing, Semgalid, Skandinaavia, Taani, Tallinn, Talupoeg, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida muinaslinnus, Valter Lang, Vanema, Väina liivlased, Võndlased, Võnnu muinaslinnus, Veliki Novgorod. Laienda indeks (20 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Liivlased ·
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Balduin Alnast ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Balduin Alnast ja Liivlased ·
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Berthold (Liivimaa piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Berthold (Liivimaa piiskop) ja Liivlased ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Cēsis ja Liivlased ·
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Coelestinus III ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Coelestinus III ja Liivlased ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Daugava ja Liivlased ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti ja Liivlased ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Evald Tõnisson · Evald Tõnisson ja Liivlased ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased ·
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Holmi linnus · Holmi linnus ja Liivlased ·
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Idumea · Idumea ja Liivlased ·
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ikšķile · Ikšķile ja Liivlased ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Katk · Katk ja Liivlased ·
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kaupo · Kaupo ja Liivlased ·
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koiva jõgi · Koiva jõgi ja Liivlased ·
Krimulda (ajalooline piirkond)
Krimulda (Cubbesele) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Krimulda (ajalooline piirkond) · Krimulda (ajalooline piirkond) ja Liivlased ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kristlus · Kristlus ja Liivlased ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa · Kuramaa ja Liivlased ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Liivlased ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Latgalid ja Liivlased ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti · Läti ja Liivlased ·
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lēdurga (ajalooline piirkond) · Liivlased ja Lēdurga (ajalooline piirkond) ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivlased ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Liivlased ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Liivlased ja Mõõgavendade ordu ·
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Meinhard · Liivlased ja Meinhard ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Metsapoole · Liivlased ja Metsapoole ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst · Liivlased ja Paavst ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Põhjasõda · Liivlased ja Põhjasõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva · Liivlased ja Pihkva ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva vürstiriik · Liivlased ja Pihkva vürstiriik ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Polotski vürstiriik · Liivlased ja Polotski vürstiriik ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia · Liivlased ja Riia ·
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia lahing (1198) · Liivlased ja Riia lahing (1198) ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Liivlased ja Riia peapiiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala · Liivlased ja Sakala ·
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saule lahing · Liivlased ja Saule lahing ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid · Liivlased ja Semgalid ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Skandinaavia · Liivlased ja Skandinaavia ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani · Liivlased ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinn · Liivlased ja Tallinn ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talupoeg · Liivlased ja Talupoeg ·
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida (ajalooline piirkond) · Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida muinaslinnus · Liivlased ja Turaida muinaslinnus ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valter Lang · Liivlased ja Valter Lang ·
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vanema · Liivlased ja Vanema ·
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Väina liivlased · Liivlased ja Väina liivlased ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võndlased · Liivlased ja Võndlased ·
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võnnu muinaslinnus · Liivlased ja Võnnu muinaslinnus ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Veliki Novgorod · Liivlased ja Veliki Novgorod ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Liivlased 180. Kuna neil ühist 50, Jaccard indeks on 9.09% = 50 / (370 + 180).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
