Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu on 81 ühist asja (Unioonpeedia): Acta Historica Tallinnensia, Albert (Riia piiskop), Alempois, Argo (kirjastus), Balduin Alnast, Bornhövedi lahing (1227), Cēsis, Daugavgrīva, Eestimaa hertsogkond, Emajõgi, Enn Tarvel, Gregorius IX, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Hermann Balke, Ingeri, Innocentius III, Järvamaa, Koknese vürstiriik, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Latgalid, Lübeck, Leetopiss, Legaat, Leole linnus, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõhu, Mstislav Mstislavitš, ..., Novgorodi vabariik, Nurmekund, Ojamaa, Olion, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Pihkva vürstiriik, Preisimaa, Reinimaa, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad Venemaal, Saare-Lääne piiskopkond, Saarlased, Sakala, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saule lahing, Schwerin, Semgalid, Semgallia piiskop, Sulev Vahtre, Taani, Taani Kuningriik, Tartu lahing (1224), Tartu piiskopkond, Tālava, Theoderich (Eestimaa piiskop), Toompea loss, Ugandi, Urmas Eelmäe, Vaiga, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Varbola Jaanilinn, Vasall, Väike Emajõgi, Võndlased, Võnnu muinaslinnus, Venno, Vestfaal, Viljandi ordulinnus, Virumaa, Vjatško, Vladimir Mstislavitš, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Wilhelm Modenast, Wolquin. Laienda indeks (51 rohkem) »
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Acta Historica Tallinnensia ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Acta Historica Tallinnensia ja Mõõgavendade ordu ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Alempois ja Mõõgavendade ordu ·
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Argo (kirjastus) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Argo (kirjastus) ja Mõõgavendade ordu ·
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Balduin Alnast ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Balduin Alnast ja Mõõgavendade ordu ·
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Bornhövedi lahing (1227) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Bornhövedi lahing (1227) ja Mõõgavendade ordu ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Cēsis ja Mõõgavendade ordu ·
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Daugavgrīva ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Daugavgrīva ja Mõõgavendade ordu ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestimaa hertsogkond ja Mõõgavendade ordu ·
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Emajõgi · Emajõgi ja Mõõgavendade ordu ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu ·
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Gregorius IX · Gregorius IX ja Mõõgavendade ordu ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harjumaa · Harjumaa ja Mõõgavendade ordu ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Mõõgavendade ordu ·
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hermann Balke · Hermann Balke ja Mõõgavendade ordu ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ingeri · Ingeri ja Mõõgavendade ordu ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Innocentius III · Innocentius III ja Mõõgavendade ordu ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Järvamaa · Järvamaa ja Mõõgavendade ordu ·
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koknese vürstiriik · Koknese vürstiriik ja Mõõgavendade ordu ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa · Kuramaa ja Mõõgavendade ordu ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Mõõgavendade ordu ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Latgalid ja Mõõgavendade ordu ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lübeck · Lübeck ja Mõõgavendade ordu ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leetopiss · Leetopiss ja Mõõgavendade ordu ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Legaat · Legaat ja Mõõgavendade ordu ·
Leole linnus
---- Leole linnuse rekonstruktsioon Viljandi Muuseumis Leole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala põhjaosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leole linnus · Leole linnus ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõhu · Mõõgavendade ordu ja Mõhu ·
Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mstislav Mstislavitš · Mõõgavendade ordu ja Mstislav Mstislavitš ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik · Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Nurmekund · Mõõgavendade ordu ja Nurmekund ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ojamaa · Mõõgavendade ordu ja Ojamaa ·
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Olion · Mõõgavendade ordu ja Olion ·
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otepää lahing · Mõõgavendade ordu ja Otepää lahing ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otepää piiskopilinnus · Mõõgavendade ordu ja Otepää piiskopilinnus ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst · Mõõgavendade ordu ja Paavst ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva vürstiriik · Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa · Mõõgavendade ordu ja Preisimaa ·
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Reinimaa · Mõõgavendade ordu ja Reinimaa ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Revala · Mõõgavendade ordu ja Revala ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Richard Kleis · Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia · Mõõgavendade ordu ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad Venemaal · Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad Venemaal ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saarlased · Mõõgavendade ordu ja Saarlased ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala · Mõõgavendade ordu ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu · Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser · Mõõgavendade ordu ja Saksa-Rooma keiser ·
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saule lahing · Mõõgavendade ordu ja Saule lahing ·
Schwerin
Schwerin on linn Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa pealinn.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Schwerin · Mõõgavendade ordu ja Schwerin ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid · Mõõgavendade ordu ja Semgalid ·
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgallia piiskop · Mõõgavendade ordu ja Semgallia piiskop ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sulev Vahtre · Mõõgavendade ordu ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani · Mõõgavendade ordu ja Taani ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani Kuningriik · Mõõgavendade ordu ja Taani Kuningriik ·
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu lahing (1224) · Mõõgavendade ordu ja Tartu lahing (1224) ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tālava · Mõõgavendade ordu ja Tālava ·
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Mõõgavendade ordu ja Theoderich (Eestimaa piiskop) ·
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Toompea loss · Mõõgavendade ordu ja Toompea loss ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi · Mõõgavendade ordu ja Ugandi ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Urmas Eelmäe · Mõõgavendade ordu ja Urmas Eelmäe ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga · Mõõgavendade ordu ja Vaiga ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valdemar II · Mõõgavendade ordu ja Valdemar II ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Varbola Jaanilinn · Mõõgavendade ordu ja Varbola Jaanilinn ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall · Mõõgavendade ordu ja Vasall ·
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Väike Emajõgi · Mõõgavendade ordu ja Väike Emajõgi ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võndlased · Mõõgavendade ordu ja Võndlased ·
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võnnu muinaslinnus · Mõõgavendade ordu ja Võnnu muinaslinnus ·
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Venno · Mõõgavendade ordu ja Venno ·
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vestfaal · Mõõgavendade ordu ja Vestfaal ·
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi ordulinnus · Mõõgavendade ordu ja Viljandi ordulinnus ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa · Mõõgavendade ordu ja Virumaa ·
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vjatško · Mõõgavendade ordu ja Vjatško ·
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vladimir Mstislavitš · Mõõgavendade ordu ja Vladimir Mstislavitš ·
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Mõõgavendade ordu ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik ·
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Wilhelm Modenast · Mõõgavendade ordu ja Wilhelm Modenast ·
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Wolquin · Mõõgavendade ordu ja Wolquin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Mõõgavendade ordu 178. Kuna neil ühist 81, Jaccard indeks on 14.78% = 81 / (370 + 178).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
