Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik on 53 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Šeloni viiendik, Ümera (ajalooline piirkond), Õhne jõgi, Cēsis, Hansa Liit, Harjumaa, Idumea, Ingeri, Koknese vürstiriik, Kolmekuningapäev, Kuramaa, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa ordu, Madisepäeva lahing, Mõõgavendade ordu, Mongolite invasioon Venemaale, Mstislav Mstislavitš, Novgorodi vabariik, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Põhjasõda, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Polotski vürstiriik, Puide, Riia, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Rootsi, ..., Saaremaa, Saksa ordu, Skandinaavia, Slaavi vürstiriikide loend, Taani, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tartu piiskopkond, Ugandi, Vadjamaa, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Varbola Jaanilinn, Vasall, Võnnu muinaslinnus, Veliki Novgorod, Virumaa, Vjatško, Vladimir Mstislavitš, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, 12. sajand, 13. sajand, 14. sajand. Laienda indeks (23 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Novgorodi vabariik ·
Šeloni viiendik
Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.
Šeloni viiendik ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Šeloni viiendik ja Novgorodi vabariik ·
Ümera (ajalooline piirkond)
Ümera oli 13.
Ümera (ajalooline piirkond) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Ümera (ajalooline piirkond) ja Novgorodi vabariik ·
Õhne jõgi
Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.
Õhne jõgi ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Õhne jõgi ja Novgorodi vabariik ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Cēsis ja Novgorodi vabariik ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Novgorodi vabariik ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harjumaa · Harjumaa ja Novgorodi vabariik ·
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Idumea · Idumea ja Novgorodi vabariik ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ingeri · Ingeri ja Novgorodi vabariik ·
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koknese vürstiriik · Koknese vürstiriik ja Novgorodi vabariik ·
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kolmekuningapäev · Kolmekuningapäev ja Novgorodi vabariik ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa · Kuramaa ja Novgorodi vabariik ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Novgorodi vabariik ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Novgorodi vabariik ·
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Madisepäeva lahing · Madisepäeva lahing ja Novgorodi vabariik ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik ·
Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mongolite invasioon Venemaale · Mongolite invasioon Venemaale ja Novgorodi vabariik ·
Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mstislav Mstislavitš · Mstislav Mstislavitš ja Novgorodi vabariik ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Novgorodi vabariik ·
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otepää lahing · Novgorodi vabariik ja Otepää lahing ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Otepää piiskopilinnus · Novgorodi vabariik ja Otepää piiskopilinnus ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Põhjasõda · Novgorodi vabariik ja Põhjasõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva · Novgorodi vabariik ja Pihkva ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva vürstiriik · Novgorodi vabariik ja Pihkva vürstiriik ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Polotski vürstiriik · Novgorodi vabariik ja Polotski vürstiriik ·
Puide
Puide on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Puide · Novgorodi vabariik ja Puide ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia · Novgorodi vabariik ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Novgorodi vabariik ja Riia peapiiskopkond ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad · Novgorodi vabariik ja Ristisõjad ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi · Novgorodi vabariik ja Rootsi ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa · Novgorodi vabariik ja Saaremaa ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu · Novgorodi vabariik ja Saksa ordu ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Skandinaavia · Novgorodi vabariik ja Skandinaavia ·
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Slaavi vürstiriikide loend · Novgorodi vabariik ja Slaavi vürstiriikide loend ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani · Novgorodi vabariik ja Taani ·
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu lahing (1224) · Novgorodi vabariik ja Tartu lahing (1224) ·
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu linnus · Novgorodi vabariik ja Tartu linnus ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond · Novgorodi vabariik ja Tartu piiskopkond ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi · Novgorodi vabariik ja Ugandi ·
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vadjamaa · Novgorodi vabariik ja Vadjamaa ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valdemar II · Novgorodi vabariik ja Valdemar II ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa · Novgorodi vabariik ja Vana-Liivimaa ·
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Varbola Jaanilinn · Novgorodi vabariik ja Varbola Jaanilinn ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall · Novgorodi vabariik ja Vasall ·
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Võnnu muinaslinnus · Novgorodi vabariik ja Võnnu muinaslinnus ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Veliki Novgorod · Novgorodi vabariik ja Veliki Novgorod ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa · Novgorodi vabariik ja Virumaa ·
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vjatško · Novgorodi vabariik ja Vjatško ·
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vladimir Mstislavitš · Novgorodi vabariik ja Vladimir Mstislavitš ·
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Novgorodi vabariik ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 12. sajand ja Novgorodi vabariik ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 13. sajand ja Novgorodi vabariik ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 14. sajand ja Novgorodi vabariik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Novgorodi vabariik 257. Kuna neil ühist 53, Jaccard indeks on 8.45% = 53 / (370 + 257).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
