Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Kuramaa, Läänemeri, Leedu suurvürstiriik, Ojamaa, Pommeri, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Tartu piiskopkond, Vasall, 14. sajand.
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa · Kuramaa ja Preisimaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemeri · Läänemeri ja Preisimaa ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ojamaa · Ojamaa ja Preisimaa ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pommeri · Pommeri ja Preisimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Preisimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond · Preisimaa ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser · Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond · Preisimaa ja Tartu piiskopkond ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall · Preisimaa ja Vasall ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 14. sajand ja Preisimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 2.28% = 13 / (370 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: