Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rameko
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rameko on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Asti järv, Bertold (Võnnu komtuur), Drivinalde, Henriku Liivimaa kroonika, Jogentagana, Latgalid, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Riia peapiiskopkond, Russin, Sakala, Talibald, Tālava, Trikāta (ajalooline piirkond), Turaida piiskopilinnus, Ugandi, Vaiga, Waridote.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Rameko ·
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Asti järv ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Asti järv ja Rameko ·
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Bertold (Võnnu komtuur) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Bertold (Võnnu komtuur) ja Rameko ·
Drivinalde
Drivinalde oli 13.
Drivinalde ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Drivinalde ja Rameko ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Rameko ·
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana · Jogentagana ja Rameko ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Latgalid ja Rameko ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Rameko ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Rameko ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Rameko ja Riia peapiiskopkond ·
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin · Rameko ja Russin ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala · Rameko ja Sakala ·
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talibald · Rameko ja Talibald ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tālava · Rameko ja Tālava ·
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Rameko ja Trikāta (ajalooline piirkond) ·
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Turaida piiskopilinnus · Rameko ja Turaida piiskopilinnus ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi · Rameko ja Ugandi ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga · Rameko ja Vaiga ·
Waridote
Waridote oli 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Waridote · Rameko ja Waridote ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rameko ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rameko
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rameko
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Rameko 23. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 4.83% = 19 / (370 + 23).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rameko. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
