Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Anders Sunesen, Eesti, Eestlased, Honorius III, Innocentius III, Kristlus, Latgalid, Läänemeri, Lähis-Ida, Legaat, Liivimaa ordu, Liivlased, Lundi peapiiskopkond, Mõõgavendade ordu, Paavst, Rügen, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rootsi, Saarlased, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksimaa hertsogiriik, Skandinaavia, Taani, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Vana-Liivimaa, ..., Veliki Novgorod, 12. sajand, 13. sajand. Laienda indeks (3 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Ristisõjad ·
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Anders Sunesen ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Anders Sunesen ja Ristisõjad ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti ja Ristisõjad ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eestlased ja Ristisõjad ·
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Honorius III · Honorius III ja Ristisõjad ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Innocentius III · Innocentius III ja Ristisõjad ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kristlus · Kristlus ja Ristisõjad ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Latgalid ja Ristisõjad ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemeri · Läänemeri ja Ristisõjad ·
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lähis-Ida · Lähis-Ida ja Ristisõjad ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Legaat · Legaat ja Ristisõjad ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Ristisõjad ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased · Liivlased ja Ristisõjad ·
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lundi peapiiskopkond · Lundi peapiiskopkond ja Ristisõjad ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst · Paavst ja Ristisõjad ·
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rügen · Rügen ja Ristisõjad ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Ristisõjad ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Ristisõjad ·
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad Venemaal · Ristisõjad ja Ristisõjad Venemaal ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi · Ristisõjad ja Rootsi ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saarlased · Ristisõjad ja Saarlased ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu · Ristisõjad ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma riik · Ristisõjad ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksimaa hertsogiriik · Ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Skandinaavia · Ristisõjad ja Skandinaavia ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani · Ristisõjad ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani kuningas · Ristisõjad ja Taani kuningas ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani Kuningriik · Ristisõjad ja Taani Kuningriik ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa · Ristisõjad ja Vana-Liivimaa ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Veliki Novgorod · Ristisõjad ja Veliki Novgorod ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 12. sajand ja Ristisõjad ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 13. sajand ja Ristisõjad ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Ristisõjad 235. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 5.45% = 33 / (370 + 235).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
