Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Bertold (Võnnu komtuur), Cēsis, Henriku Liivimaa kroonika, Kareda, Kristlus, Latgalid, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Riia peapiiskopkond, Saarlased, Sakala, Soontagana, Sulev Vahtre, Tālava, Ugandi, Viljandi piiramine (1211), 13. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Russin ·
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Bertold (Võnnu komtuur) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Bertold (Võnnu komtuur) ja Russin ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Cēsis ja Russin ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Russin ·
Kareda
Kareda on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kareda · Kareda ja Russin ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kristlus · Kristlus ja Russin ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Latgalid ja Russin ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased · Liivlased ja Russin ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Russin ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Russin ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saarlased · Russin ja Saarlased ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala · Russin ja Sakala ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soontagana · Russin ja Soontagana ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sulev Vahtre · Russin ja Sulev Vahtre ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tālava · Russin ja Tālava ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi · Russin ja Ugandi ·
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi piiramine (1211) · Russin ja Viljandi piiramine (1211) ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 13. sajand ja Russin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Russin 30. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 4.50% = 18 / (370 + 30).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Russin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: