Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Üksküla linnus, Daugava, Dünamünde klooster, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Holmi linnus, Innocentius III, Koiva jõgi, Latgalid, Läti, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Mežotne muinaslinnus, Mežotne piiramine, Meinhard, Polotski vürstiriik, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Saule lahing, Theoderich (Eestimaa piiskop), Urmas Eelmäe, Valter Lang, Väina liivlased.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Albert (Riia piiskop) ja Semgalid ·
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Üksküla linnus ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Üksküla linnus ja Semgalid ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Daugava ja Semgalid ·
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Dünamünde klooster ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Dünamünde klooster ja Semgalid ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Semgalid ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Semgalid ·
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Holmi linnus · Holmi linnus ja Semgalid ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Innocentius III · Innocentius III ja Semgalid ·
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Koiva jõgi · Koiva jõgi ja Semgalid ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Latgalid ja Semgalid ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti · Läti ja Semgalid ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Semgalid ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Semgalid ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivlased · Liivlased ja Semgalid ·
Mežotne muinaslinnus
Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mežotne muinaslinnus · Mežotne muinaslinnus ja Semgalid ·
Mežotne piiramine
Mežotne piiramine oli Liivimaa ristisõja käigus toimunud Mežotne muinaslinnuse ja seal end kaitsvate kohalike semgalite piiramine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate vägede poolt.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mežotne piiramine · Mežotne piiramine ja Semgalid ·
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Meinhard · Meinhard ja Semgalid ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Polotski vürstiriik · Polotski vürstiriik ja Semgalid ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Semgalid ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia · Riia ja Semgalid ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Semgalid ·
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saule lahing · Saule lahing ja Semgalid ·
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Semgalid ja Theoderich (Eestimaa piiskop) ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Urmas Eelmäe · Semgalid ja Urmas Eelmäe ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valter Lang · Semgalid ja Valter Lang ·
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Väina liivlased · Semgalid ja Väina liivlased ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Semgalid 54. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 6.13% = 26 / (370 + 54).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Semgalid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: